| Blogi postitused
Ahti Tiirmaa blogi: Ebatsuuga (Pseudotsuga)

Kaunis on see igihaljas puu, uurime lähemalt!

Perekonda kuulub 5 (7) liiki, millistest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad väliselt kuuskede ja nulgudega, erinevuseks on suuremad koonusjad, vaiguta pungad, lamedad okkad, ja käbidel seemnesoomuste tagant kaugele väljaulatuvad kattesoomused. Tolmuterad õhupõiteta, emaskäbid asuvad eelmise aasta võrsetel püstiselt, valmides rippuvad. Puude tüve koor on vanemas eas paks ja korkjas, soomusjas. Ebatsuugade puit on nii nulu kui kuusepuidust paremate omadustega ja puud on kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides.

Harilik ebatsuuga on maailmas kasvava viie ebatsuugaliigi seas metsamajanduslikult kõige tähtsam. USA lääneosas on ta üks olulisemaid puuliike. Eestis ligi sajandi vältel proovitud ebatsuugat kasvatada.

Metsamajanduslikult pakub ebatsuugade perekonnast enim huvi harilik ebatsuuga. Liik on levinud laialdasel maa-alal Põhja-Ameerika lääneosas, ulatudes Briti Columbiast põhjas kuni Mehhikoni lõunas. Arizonas, San Francisco mäestikus leidub puid kuni 3400 meetri kõrgusel mägedes. Põhja-Ameerika lääneosa metsadest hõlmavad hariliku ebatsuuga metsad kuni 60%.
Varasemates dendroloogilistes käsitlustes on harilikul ebatsuugal eristatud kolme teisendit.
1. Roheline ehk rannikuebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. viridis) [Coast Douglas Fir]. See on kõige kiiremakasvulisem ja suuremõõtmelisem hariliku ebatsuuga teisend. Kasvab merelise kliimaga aladel Californias, Oregonis, Waschingtonis ja Briti Columbias. Okkad pikad (kuni 4 cm), sirged, valkjasrohelised, oksad rõhtsad, käbid suured, 7–10 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja ja pole tagasikäändunud. On kõige külmakartlikum teisend ja meie kliimas tema kasvatamine ilmselt ei õnnestu.
2. Sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) [Rocky Mountain Douglas Fir]. See on kõige aeglasekasvulisem ja külmakindlam teisend. Kasvab Põhja-Ameerika lääneosa sisemaal, tüüpilisena Kaljumäestiku lõunaosas. Okkad lühikesed, jäigad, kaetud tugeva vahakirmega, kinnituvad võrsetele radiaalselt ja võrse tipuosa suunas juhitud, sinakashallid, oksad ülespoole suunatud. Käbid väikesed, 4–7 cm pikad, kattesoomused pikalt seemnesoomuste tagant väljaulatuvad, käbist eemalehoi- duvad või tagasikäändunud.
3. Halli ebatsuugat (Pseudotsuga menziesii var. caesia) Ameerika dendroloogid ei tunnista, teisend on eraldatud vaid eurooplastel. Sellel teisendil ühinevad kahe eelneva omadused. Kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kuid enamasti madalamal mägedes. Käbid on suuruselt eelmiste teisendite vahepealsed ning kattesoomused pikad ja käbist eemalehoiduvad. Selle teisendi puud ongi meie oludes sobivaimad – hea kasvukiirusega ja külmakindlad.
Praeguses dendroloogilises kirjanduses on seda süsteemi lihtsustatud. Tavaliselt eristatakse vaid harilikku ebatsuugat ja selle sinihalli alamliiki.

Kellel on olnud võimalus erinevaid sorte katsetada, palun jagage meiega omi kogemusi ja pilte!