| Blogi postitused

Lina peaks meile vist tuntud aasalina taim olema, aga nagu ikka ehk ei pane me enda ümber olevat tähele.

Taimeperekond linaliste sugukonnast; umbes 200 liiki.

Eestis kasvab looduslikult niitudel valgete õitega aaslina (L. catharticum), ilutaimena kasvatatakse suureõielist lina (L. grandiflorum). Põllumajanduses on tähtis hari­lik lina (L. usitatissimum) – ühe varrega harunev rohttaim, mis võib kasvada kuni 125 cm pikkuseks (kiulina). Õied valdavalt helesinised, kuid on ka valgete, roosade või violetsete õitega vorme. Lehed väikesed ja süstjad, asetsevad varrel ühekaupa. Vili on kupar, milles kuni 10 läikivat pruuni lapikut seemet. Juurestik koosneb peajuurest ja peenikestest õrna­dest kõrvaljuurtest.

Lina on niiskuslembene, kasvuks vajab nõrgalt happelist ja toiteainerikast mulda, talle sobib avatud päikeseline kasvukoht. Lina kasvatatakse nii kiu- kui ka õlitaimena. Kvaliteetne kiulina (pika ja peene kiuga) kasvab jahedate pilviste ilmadega. Linakiust toodetud riie on vastupidav, imab hästi niiskust, juhib hästi soojust ja laseb õhku läbi. Linaseemnetest toodetud õli (seemnete õlisisaldus 35–45%) kasutatakse ehituses (värvides, lakkides, puidutöötlemisvahendites) ning seebi-, paberi- ja nahatööstuses, seemneid kasutatakse ka raviks. Õlitootmise kõrvalsaadus linaseemnekook on loomasööt. Kiulina tootmise jääki takku on kasutatud ehituses soojustus- ja tihendusmaterjalina.

On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Lehed asetsevad vastakult või topeltvastakult. Ühel linataimel on ühtekokku 50–100 lehte. Lehed on nooljad, 25–40 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehed on hallikasrohelised ja kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.

Ühel linataimel on 3–5 hermafrodiitset õit. Viis 15–25 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund pärast päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised.

Vars on peenike, ühesuguselt ümar ja sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.

Lina vili on viiekojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis.

Seemne pikkus on 3,2–4,8 mm, laius 1,5–2,8 mm, paksus 0,5–1,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.

Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga.

Lina perekonnas on umbes 200–230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii).

Nii, et väga mitmekülgne ja kasulik taim.