Mände terasemalt silmitsedes märkate, kui erinevad nad tegelikult on.
Meie pärissuvi kestab ainult mõne kuu. Ja seejärel on enamik puid-põõsaid taas nukralt raagus – metsa, parki ja aeda elustab ainult okaspuude haljus.
Just tänavusel lumeta talvel paistab okaspuude erinev võrakuju ja värvus hästi silma. Vaadake jalutades või ringi sõites (nii, et see roolikeeramist ei sega) kas või meie tavalist harilikku mändi.
Üsna varsti märkate, et ühel puul on okkad tumerohelised, teisel sinakashallikad, kolmandal aga särab päikesepoolsel küljel kollakas toon. Ja mis imelik – kevadel muutuvad need kollasekirjud puud taas roheliseks.
Sisesta otsingusõna
Ajakirjad
EESTI NAINE
ANNE & STIIL
PERE JA KODU
OMA MAITSE
MAAKODU
TERVIS PLUSS
Portaalid, ajalehed, ajakirjad
EESTI EKSPRESS
DELFI
DELFI RUS
ÄRILEHT
MAALEHT
EESTI PÄEVALEHT
LP
KROONIKA
ANNE & STIIL
EESTI NAINE
PERE JA KODU
MAAKODU
OMA MAITSE
TERVIS PLUSS
KASULIK
NAISTEKAS
ILMATEADE
REISIJUHT
MOODNE KODU
ALKEEMIA
LEMMIKLOOM
KINOVEEB
FORTE
IGAV
MÄNGUD
HOROSKOOP
TV-KAVA
SPORT
DELFI TASKU
DELFI KAART
DELFI ELAMUS
Meist
KONTAKT
REKLAAM
TELLIMINE
ÜLDTINGIMUSED
SISUKORD:
KODU
AED
TEEME ISE
RETSEPTID
MAAKODU REISID
ARHIIV
TELLI
VÄRSKE AJAKIRI
- jaanuar 2014 4 min.
Ebaharilik harilik mänd
Rein Sander
Mägimännil ‘Orange Sun’ värvub okka tipuosa.Foto: Rein Sander
Mände terasemalt silmitsedes märkate, kui erinevad nad tegelikult on.
Meie pärissuvi kestab ainult mõne kuu. Ja seejärel on enamik puid-põõsaid taas nukralt raagus – metsa, parki ja aeda elustab ainult okaspuude haljus.
Just tänavusel lumeta talvel paistab okaspuude erinev võrakuju ja värvus hästi silma.
Vaadake jalutades või ringi sõites (nii, et see roolikeeramist ei sega) kas või meie tavalist harilikku mändi.
Üsna varsti märkate, et ühel puul on okkad tumerohelised, teisel sinakashallikad, kolmandal aga särahtab päikesepoolsel küljel kollakas toon. Ja mis imelik – kevadel muutuvad need kollasekirjud puud taas roheliseks.
Ning mõni teine, talvel “normaalselt” roheline mänd kasvatab kevadel noored kollased okkad ning püsib kuni külmadeni kollaselaiguline. Mõnikord ei muuda värvi kogu puu, vaid ainult mõni oks.
Aednikud on selliseid kõrvalekaldumisi ammu tähele pannud ja välja valinud (või kloonimise teel edasi arendanud) hulga erineva okkavärviga hariliku männi sorte.
Nende teadmistega varustatult saab oma aeda huvitavamalt planeerida, tuues sinna erksamaid värvikombinatsioone.
Ka puukoolis oskate nüüd kevaditi lahtisema pilguga ringi kaeda ja uurida, sest ega niisuguseid sorte päris igalt poolt leia. Võtame hakatuseks kas või sellesama meie hariliku männi.
Talikollastest männisortidest on vanim juba üle 100 aasta tuntud ‘Aurea’ – loodusest leitud vorm, mille tuhmrohelised okkad talvel muutuvad kuldkollaseks.
Mida külmem ja päikesepaistelisem talv, seda intensiivsem selle sordi toon on. See sort ei ole eriti kiire kasvuga, kümmekonna aastaga saab paari meetri kõrguseks ja sobib nõnda ka väiksemasse aeda. Päris oranžiks värvub talvel umbes 15 aastat tagasi Saksamaal saadud sort ‘Jakutsk’. See sort on meil veel haruldane.
Teine vähe levinud, aeglasekasvuline sort on Suurbritannias saadud kuldkollane ‘Gold Coin’(Mänd üleval pildil). Selle okkad jäävad ka suvel kollakaks, kuigi suvine värvitoon on hulga kahvatum. Puu kasvatab endale kümne aastaga paari meetri kõrguse laipüramiidja võra. ‘Gold Coin’ on tuntud ainult umbes 35 aastat.
Peaaegu sama vana on ka Hollandis aretatud ‘Wintergold’. See sort sirgub kuni kümne meetri kõrguseks, aastane juurdekasv jääb 10–20 cm piiridesse.
Valgusenõudlik, poolvarjus kasvab aeglaselt ja on hõredate, nõrkade võrsetega. Mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlik, kasvab kuivadel kasvukohtadel samuti ka turbastel, kuid viljakatel muldadel. Kasutatakse väiksemates aedades, kiviktaimlates, alpinaariumites.
Nii, et olge julged ja katsetage vana uut kasvatada ehk mändi!