Kindlasti enamikele tuntud suurepärane ravimtaim, aga kindlasti leiab kasutust ka lillemaailmas.
Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Palderjani (Valeriana officinalis) rahustavat ja und soodustavat toimet tunti juba antiikajal. Palderjani nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast valere – terve olema. Eesti keelde on nimetus tulnud saksakeelse nimetuse baldrian kaudu. Palderjani rahvapärased nimetused on veel kassiviinad, kinnirohi, paldrijaan, rabandusrohi, valerjan, vallerjaana ja ülekäijarohi.1sajandil pKr nimetas Dioscorides taime nimetusega phu, mis pidi peegeldama palderjani ebameeldivat lõhna.’
Looduslikult esineb peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Eestis kasvab ennekõike niitudel, puisniitudel, sooservades, kraavikallastes ja võsastikes.
Palderjan on Eesti puisniitude, soode, võsade ja ojade kallastel üsna levinud taim. Harilik palderjan on püsik. Taime varre pikkus on 50–100 (135) cm ja vars on seest õõnes. Lehed asuvad varre allosas rosettidena.[8] Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes 2–11 lehekesest, enamasti on tipmine leheke teistest väiksem. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sarikõisik on suhteliselt tihe, harunev, õied valged või roosad, lõhnavad. Õitseaeg juunist augustini (harva kuni septembrini).
Keskajal uskusid mungad palderjani olevat neitsi Maarja püha taime, mistõttu usuti, et sel on ka maagilisi omadusi – nii näiteks pandi XVI sajandil palderjani padja alla, et uni tuleks kiiremini ja magaja oleks kaitstud luupainajate eest. Nüüdisajal peetakse maagilisi omadusi eelkõige puhastavaks ja kaitsvaks, samuti seostatakse taime armastuse ja harmooniaga.
Palderjan oli keiser Nero ihuarsti imerohu üks komponent. Taime und toovat omadust mainis Galenos (129 – u 200).
Püha abtiss Hildegard von Bingen kasutas taime rahusti ja unerohuna. Keskajal raviti taimega peaaegu kõike. Euroopas raviti XVIII sajandil palderjaniga naiste hüsteeriat ning noorte tütarlaste ja vanemate naiste “eksimist”.Esimese maailmasõja ajal kasutasid eurooplased palderjani üleväsinud närvide rahustamiseks ja rindel sõjaneuroosi ennetamiseks.
Kogu taim, ka juured, omavad äratuntavat aromaatset, vaid palderjanile omast lõhna. Seesama lõhn hullutab ka kasse, kes taimel püherdamas ja sirtsutamas käivad. Siit ka taime rahvapärane nimetus – kassiviinad. Aga taime teatakse ka nimetuste all nagu vallerjaan, ülekäijarohi, krambirohi, rebase- e rabanduserohi. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi – teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest.
Palderjanile meeldib kasvada kohtades, mis on päikselised või veidi varjulised. Teda leidub raiestikel, aruheinamaadel, lepa ja pajuvõsa läheduses, jõgede kaldail – kohtades, kus muld on parasniiske kuni niiske ning nõrgalt happelise reaktsiooniga ja keskmise toitainesisaldusega.
Ka koduaedades saab palderjani edukalt kasvatada. Ta võib kuuluda nii maitsetaimede kollekstiooni kui täiendada püsilillepeenart.
Palderjan saab kenasti hakkama tavalisel toitaineterikkal aiamullal. Taimed võib osta või hankida loodusest, aga ka varakevadel külvatud seemneist (idanemisaeg 2-4 nädalat) saab sügiseks kenad taimed, mis hakkavad õitsema alles tuleval aastal.
Ravimtaimena kasutatakse palderjani juurt, mis kogutakse kas varakevadel enne lehtede ilmumist või hilissügisel, mil taim on oma kasvu lõpetanud.
Mullast puhastatud juured pestakse hoolikalt külma veega ja jäetakse mõneks päevaks tuppa tahenema. Juurikad kuivatatakse aeglaselt, neid aeg-ajalt segades umbes +30…+35º C juures. Seejärel kuivatatud juured peenestatakse ja säilitatakse suletud nõus, sedasi hoituna on nad kõlbulikud kuni kolm aastat.
Palderjan on rahustava toimega, temaga on ravitud südamehäireid, valu, krampe ja unetust, ta soodustab keskendumist, seedetegevust ja aitab mao- ja soolespasmide korral. Palderjanist on abi ka üleminekuea vaevuste korral.
Palderjani tarvitatakse nii teena, teesegu koostisena, ekstraktina või tinktuurina. Osadel inimestel võib palderjani tarvitamine põhjustada rahustava toime asemel hoopis ärritusseisundeid, ka ei maksa palderjani tarbimisega liiale minna, siis ilmnevad seedehäired, unetus, peavalu jms nähud.
Loodan, et kellel tekkis huvi seda suurepäraste raviomadustega taime kodus kasvatada teevad seda!
KALLID LUGEJAD TÄITUS MEIE 200. BLOGI POSTITUS! JUHUU, TEEME ÜHE AUHINNALOOSI. KÕIGI MEILE PILDI SAATJATE VAHEL(PILDI VÕIB LISADA FB LINGI POSTITUSE ALLA), SAATKE OMA KODUAIAS HETKEL ÕITSEVAST LILLEST PILT, LOOSIME VÄLJA WWW.LILLESEADJA.EE E-POE 30 EUROSE KINKEKAARDI! VÕITAJA TEAVITATAKSE 4. SEPTEMBRIL!