| Blogi postitused
Pildil sort red wings

Milliseid lilli meie maailmas kasvab, austus siis Jumalaltele!

Jumalatelill (Dodecatheon L.) on taimeperekond nurmenukuliste sugukonnast. Perekonna looduslik areaal paikneb Põhja-Ameeria lääneosas. Perekonda kuulub sõltuvalt süstemaatikast 12–17 liiki. Eesti pärismaises flooras selle perekonna liike ei leidu.

Umbes 14 liigiline rohtsete madalate kuni poolkõrgete püsikute perekond nurmenukuliste (Primulaceae)  sugukonnas. Looduses leiab neid Põhja-Ameerika niisketelt niitudelt või alpiaasadelt, harvem hõredatest puistutest. Jumalatelille lehed kasvavad juurmiselt, on laia rootsuga, piklikud, elliptilised või süstjad,  terveservalised või veidi lõhestunud. Õied meenutavad alpikanni õisi, värvuselt valged kuni punase ja lillani ning on koondunud pika varva tipus sarikõisikusse. Euroopas kasvatatakse ca 10 liiki ja neist aretatud sorte. Meil aedades olevad jumalatelilled on enamasti hübriidid (kui neid on üle ühe taime), sest jumalatelillede liigid ristuvad omavahel kergesti.

Kasvuks eelistavad niiskemat, kuid hea läbilaskvusega huumusrikast mulda ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kaunis ja hambuline jumalatelill eelistavad niisket mulda ja varjulist kasvukohta.  Parim viis paljundamiseks on puhma jagamine kevadel või augustis.

Harilik jumalatelill (D. meadia, syn. D. pauciflorum) on juurmiselt paiknevate terveservaste või nõrgalt hambuliste süstjate  kuni 25 cm suuruste lehtedega rohtne püsik. Lehed ahenevad tiivuliseks rootsuks. Juunis-juulis õitseb hele- kuni tumeroosade (harva valgete) 1,5-2 cm suuruste õitega, mis on koondunud 10-20 kaupa sarikasse, mis paiknevad ca 40 cm kõrgusel varval.  Taime lehed kuivavad augustis ja taim jääb puhkama kuni kevadeni. Sordid erinevad õitevärvi poolest. Sort ‘Album’ on kreemvalgete õite, tumeda südamiku ja kollase emaka ning tolmukatega; ‘Queen Victoria’ lillade õitega ja ‘Splendidum’karmiinpunaste õitega.

Kaunis jumalatelill (D. pulchelllum, syn. D. pauciflorum, D. radicatum, D. ametyhstinum) erineb eelmisest erksamate ja lühemate kuni 20 cm lehtede poolest ning lehekuju on  pigem munajas kuni spaateljas. Kirsiroosad õied on koondunud kuni 35 cm kõrguse varva tipus kuni 20 kaupa sarikaisse. Sortidest on tuntuim ‘Red Wings’, mis on piklikmunajate tuhmroheliste lehtede ja erkpunaste õitega.

Hambuline jumalatelill (D. dentatum) on umbes 8 cm suuruste piklik lantsetjate hõredalt hambuliste heledamate roheliste lehtedega ja 2-5 kaupa sarikaisse koondunud  valgete õitega. Õisikud on õrnadel kuni 20 cm kõrgustel vartel.

Kaunid on need lilled kindlasti. Kallid sõbrad kui teil kasvab või on kasvanud, siis jagage meiega pilte ja kogemusi!