| Blogi postitused
Pildil mets.kassinaeris

Kindlasti olen ehk looduses näinud, aga samas ka ei tea!

Kassinaeris (Malva neglecta) on kassinaeriliste perekonda kuuluv taimeliik. Perekonda kuulub umbes 25–30 liiki ühe-, kahe- ja mitmeaastaseid rohttaimi. Perekonna levikualaks on Aafrika, Aasia ja Euroopa paras- ja lähistroopiline ning troopikavööde.

Harilik kassinaeris on üheaastane taim, mille kõrgus on 10–40 cm. Taim on kohati kaetud karvakestega. Välistupp peaaegu päristupe pikkune.

Vars: tõusev või lamav, vahel punakas, karedakarvane, alusel sageli puitunud. Lehed: 4–7 cm suurused, ümarad, lamedalt hõlmised, pikarootsulised ja täkilised, karvakestega altpoolt. Abilehed on munakujulised.

Õied: kroonlehed 1–1,5 cm pikad, tupest 1,5 korda pikemad, tipud pügaldunud, karvaturoosad või valged. Need arenevad lehekaenlas 3–4 kaupa. Tolmukatetorud on paljad. Vili: 6–7 mm läbimõõduga kettakujuline karbike. Viljad koosnevad 11–15 karpiidist.

Harilik kassinaeris on levinud Euraasias lähistroopika- ja paraskliimas ning eelistab lämmastikurikast mulda. Põhja-Ameerikas leidub invasiivseid liike. Taim kasvab prahipaikades, teeservadel ja aedades.

Kassinaeris (Malva) umbes 30 liigiga taimeperekond samanimelisest sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Euroopa, Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasia kuivadel avatud maastikel (enamasti niitudel). Nende seas leidub nii ühe- kui kaheaastaseid taimi ja ka lühiajalisi püsikuid. Taimed on püstised, lehed lõhestunud kuni sulgjad ja paiknevad varrel vahelduvalt. Eestis looduses kasvamas võib leida 5 liiki, kuid kõik nad on haruldased ja sattunud sinna aedadest metsistunult. Kassinaerid eelistavad keskmise toitainetesisaldusega niiskemat, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja päikeselist kasvukohta. Paljundatakse kevadel juurmiste pistikutega ja seemnetega. Viimased külvatakse kas ettekasvatamiseks kasvuhoonesse või otse kasvukohale. Ettekasvatamisel võib õitseda samal aastal.

Ümaralehine kassinaeris (M. pusilla) on ainus liik, mis meie looduses sagedane kasvaja. Teisi liike ja neist aretatud sorte kasutatakse iluaianduses.

Roos-kassinaeris (M. alcea) on 50…80 cm kõrgune puhmastaim. Varre ülaosa ja õierood on tähtkarvased, ülemised lehed 3…5 osalised, hõlmade servad hambulised või veidi lõhised. Juurmised lehed on sõrmjagused või sõrmlõhised. Armastab sooja kasvukohta. Ta õitseb juunist augustini suurte (5-7cm läbimõõduga) roosade õitega, mis paiknevad lehtede kaenaldes. Seemned on kaetud lühikeste karvakestega või paljad. Temast aretatud sortide õied varieeruvad kreemikast tumeroosani, õie läbimõõt on veelgi suurem ja ka kõrgus küünib pooleteise meetrini. Sortidest tuntum: ’Fastigiata’ – püstine, kuni sügiskülmadeni õitsev kasvatamist vääriv roosaõieline sort.

Muskus-kassinaeris (M. moschata) on väga varieeruva kasvuga (20…90 cm). Varred püstised, karvased. Juurmised lehed on ümarad, 5…7 hõlmised ning varrelehed kahelisulgjad. Õite värvus varieerub lillakast kahvaturoosa kuni valgeni. Õiekroon on viietine, koosnedes 2…4 cm pikkustest kroonlehtedest. Viljad on udemekarvakestega kuprad. Sordid: ’Alba’ – valgeõieline.

Mets-kassinaeris (M. sylvestris) pärineb Euroopast ja Aasiast. Varrelehed on sel liigil teravatipulised ja õied punased. Kõrgus küünib meetrini. Aretatud sortidel õievärvus varieerub valgest punase ja siniseni ning kõrguselt jäävad enamasti liigist madalamaks. Sort ’Primley Blue’ – tumesinised õied ja kasvab vaid 20 cm kõrguseks.

Kassinaeri perekonda kuulub umbes kolmkümmend samanimelist taimeliiki. Nende seas leidub nii ühe- ja kaheaastaseid taimi kui ka lühiajalisi püstikuid. Eesti aedades kohtab viit liiki, tuntuim neist on mets-kassinaeris. Kassinaeris võib kasvada kuni meetri pikkuseks. Varrel paiknevad lehed on teravatipulised ja tumerohelised. Õite värvus varieerub valgest ja punasest tumesiniseni. Kassinaeris eelistab kasvukohana niiskemat keskmise toitainesisaldusega kohevat pinnast. Paljundatakse kevadel juurmiste pistikutega või seemnetega. Ettekasvatamisel võib õitseda juba samal aastal.

Et kassinaeri õied, varred ja lehed sisaldavad rohkesti park- ja limaaineid, kasutatakse sellest taimest valmistatud teed ülemiste hingamisteede infektsioonide korral ja rögalahtistava vahendina.

Kassinaerist valmistatud tõmmis on tõhus abivahend mao- ja soolehaiguste ning haavandite korral. Kassinaeriõitest valmistatud tee parandab soolte tegevust, aitab organismist väljutada halbu baktereid, toimib sooleseinu tugevdavalt.

Ühe tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis kuivatatud kassinaeriõisi, lisada kuuma vett, lasta veidi jahtuda ja juua väikeste sõõmude kaupa päeva jooksul. Sõltuvalt õie värvusest saab kena värviga tee. See tervistav jook soodustab ka seedimist, mistõttu oleks soovitatav juua seda pool tundi enne sööki.

Välispidiselt kasutatakse kassinaerist vannidena luumurru või veenipõletike tagajärjel paistetanud jäsemetele. Samuti on kassinaerikompressid heaks leevenduseks mitmesuguste putukahammustuste või mädaste haavade korral. Selleks tuleb puhas marlilapp või vatt niisutada kompressilahusega ja hoida haaval seni, kuni vatt või marli on kuivanud. Toimingut korrata vähemalt kaks korda päevas kahe nädala jooksul.

Natuke siis lugemist kallid blogilugejad teile, saatke meilegi mõni pilt oma taimest!