Kollane ülane on ülase perekonda kuuluv taimeliik.

Tegemist on mitmeaastase taimega, mis on levinud Mandri-Euroopas ja Väike-Aasias, veidi vähem Vahemere aladel. Kasvab leht- ja segametsades, metsaservadel, põõsastikes jõe- ja ojakallastel. Levikut takistavad varisevad lehed ja tihe samblakiht.

Kollane ülane õitseb märtsist kuni maini.

Taim kasvab 5–15 sentimeetri kõrguseks, õie läbimõõt võib olla kuni 1,5 sentimeetrit. Kroonlehed õiel puuduvad, selle asemel on viis kuni kaheksa tupplehte. Taimel leidub palju tolmukaid ja emakaid.

Õiest pisut allpool asuvad ainsad varrelehed. Kollase ülase lehed on peaaegu ilma kaitsekihtideta, kuna taim vajab neid vaid paaril kuul – lehed on suureks ahvatluseks putukatele ja seentele. Vili on kollasel ülasel kõvera nokaga, karvane, umbes 4 mm pikkune pähklike.

Kollane ülane paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivsel-risoomi abil. Seemnete peamiseteks levitajateks võib lugeda sipelgaid. Risoomi külgharudest arenevad uued taimed, kuid vaid juhul, kui risoomiharu kaotab ühenduse emataimega.

Kollane ülane on mürgine taim ning pärast taime korjamist ei tohiks kindlasti käega silmi või nägu hõõruda. Mürgistuse võib saada isegi sellest, kui taime kaua käes hoida, kuna taimemahl pääseb kätele. Peamiselt põhjustavad nad nahal vesiville, mis lõhkevad mõne aja pärast ja tekitavad väga raskesti paranevaid haavu. Eriti mürgine on risoom, millega kunagi surmati isegi loomi.

Nii, et varsti saame sammud seada loodusesse ja pildistama kauneid ülaseid ja imetleda!!!