| Blogi postitused
Sort powelli

Meenutab ratsuritähte, aga tegemist teise lillega!

Ratsuritähe kõrval on amarülliliste sugukonnas üks tuntumaid toataimi kriinum (Crinum). Taimeperekond on oma nime saanud kreekakeelse sõna krinon järgi, mis tähendab liiliat. Looduses kasvavad kriinumid troopiliste alade jõgede ja järvede ääres, eriti rikkalikult on neid Lõuna-Aafrikas.

Kriinumid on suured lilled ning vajavad palju ruumi ja valgust. Vanemas eas võib sibulate läbimõõt küündida 20 cm-ni ja taime pikad, äärest lainjad lehed kasvavad mõnel liigil kuni meetriseks.

Erinevalt enamikust tubastest sibullilledest võib kriinumeid kasvatada ka igihaljana. Sellisel juhul pole vaja kastmist talvel täielikult lõpetada, kuid kasta tuleb siis hoopis vähem kui kasvuajal.

Kevadel ja suvel kastke kriinumeid rikkalikult ning väetage paari nädala tagant kunstväetisega. Võimalusel kasutage aeg-ajalt orgaanilise väetise lahust. Suve lõpu poole või sügisel kasvab sibula küljelt välja kuni 1 meetri pikkune õisikuvars, mille tipus avanevad üksteise järel kuni 10 valget või roosat lõhnavat õit. Vanematel taimedel võib õisikuid tulla korraga mitu.

Pärast õitsemist vähendage kastmist järk-järgult, kuni lehed kolletuvad ja kuivavad. Kriinumit hoidke ületalve valges jahedas kohas ja vaevalt niiskena. Alustage kastmist uuesti märtsis, vastavalt lehtede arengule vee annust pidevalt suurendades. Suvel viige taim võimaluse korral õue.

Õige aeg kriinum ümber istutada on kasvuperioodi algul märtsis. Pott valige nii suur, et lihakad juured ja sibula alumine pool sinna korralikult ära mahuksid, kuid väga laiutada ka ei saaks. Ümber istutades on paras aeg võtta vana taime küljest paljundamiseks tütar­sibulaid.

Toataimena on levinud põhiliselt Moore’i kriinum (C. moorei) ja Powelli kriinum (C. powelli) ning nende aretised.

Taas midagi huvitavat lillemaailmas!