Suured on nende lehed küll, kuid vaatame mida nad kõnelevad endast!

Teiste nimedega: laanerohi, jaanalinnusulg, kotkasiib ja sammetsõnajalg.

Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid sõnajalgu. Nii nagu suurtele laantele on omane võluda inimest oma võimsusega, teeb seda ka laanteasukas – laanesõnajalg. Tema lehed võivad olla kuni poolteist meetrit pikad. Kõik laanesõnajala suured rohelised lehed asuvad ilusa korrapärase lehtrina. Sellise välimuse tõttu on ta armastatud ilutaim. Haljastuses kohtame teda teistest sõnajalgadest sagedamini. Väga tihti kasvatatakse laanesõnajalga kalmistutel.

Sel taimel on aga veel midagi inimesele pakkuda. Nimelt võib sügisel märgata kuivavate suurte lehtede vahelt ilmumas väiksemaid pruunikaid, kõva ja jäigana näivaid lehti. Need elavad üle talve ja kaunistavad aeda ka sel taimevaesel aastaajal. Siiski jäävad lehed sageli lume alla ja võivad murduda. Kuid sellest on leitud väljapääs. Need lehed võib enne lume tulekut maapinna lähedalt ära lõigata ja kuivatada. Nii jäävad nad ilusaks tumepruuniks ehteks talvistele kuivkompositsioonidele.

Kuid ega inimeste jaoks taim neid lehti kasvatama hakka. Neil kuni põlvepikkustel noorelt rohekatel, hiljem tumepruunidel lehtedel on taime elutsüklis väga tähtis koht. Kui olete vaadanud laanesõnajala roheliste lehtede alumisi külgi, siis ei leidu seal kunagi eoskuhjasid. Kui aga leidsite, siis eksisite taime määramisega – see oli mõni teine meie sõnajalgadest. Laanesõnajala eosed valmivad just nende jaoks eraldi kasvavatel lehtedel, mis on varjatud suure rohelise lehelehtri poolt. Sellest võib mõista ka korrapärase lehtri ülesannet: ilmselt on nad selleks, et tekitada valmivatele eostele tõusvaid õhuvoolusid, mis neid emataimest võimalikult kaugele kannaksid.

Laanesõnajalg hõivab enda vahetu ümbruse lihtsalt ja suhteliselt kiiresti. Selleks on tal tugev risoom. Lihakas risoom sobib ka näiteks veistele söödaks ja ega metssigagi tuhnimist jäta, kui häid juurikaid haistab. Risoomi küljest lähtuvad igasse suunda laiali maa-alused võsundid. Iga võsundi tipust võib areneda uus taim. Algul on noore taime lehed kaunilt kokku keerdunud, mis tõstab veelgi kevadise sõnajala dekoratiivsust.

Mõnel pool on laanesõnajala leherootse tarvitatud toiduks, kuid eriti ahvatlev see pole. Küll aga on hoopis laiemalt levinud risoomi kasutamine ravimtaimena ussnugiliste väljaajamiseks. Samuti saadi temast abi võitluses lutikatega.

Kui teil on aias sõnajalgu kasvamas, siis jagage nippe kuidas neid ohjata!