Taas midagi loodusest, kuid kes teab mis ta tegelikult endast räägib, sellepärast me õpimegi vanu või uusi taimi teadma.

Teiste nimedega: kassiratas, pinipuss, maa-aluserohi ja roosirohi.

Maajalal on kaks laialt levinud nime: maajalg ja kassiratas. Need mõlemad viitavad tema iseloomuliku välimusega lehtedele. Nimelt on maajala lehed ümmargused nagu rattad või laiad nagu mingi looma jalajäljed. Kuid ometigi pole otseselt need nimed vanarahva hulgas kuigi laialt tuntud. Vanad eestlased teadsid seda taime rohkem kui kassinaerist, maa-aluserohtu, maaliseheina roosirohtu või paistetuserohtu. Huvitavamatest nimedest võiks mainida veel seamuru.

“Maa” ja “muru” viitvad sellele, et maajalg kasvab maa ligidal. Tõepoolest näeme sagedamini vaid mööda maad roomavaid maajala varsi. Sellised võivad kasvada pea meetripikkuseks. Maajala varred juurduvad igal sõlmekohal ja annavad omakorda rohkesti võsundeid. Kõik varred on rohkete ümarate lehtedega. Kuid olgu siin lisatud, et need lehed on serval täkilised ja värvuselt kaunilt tumerohelised, isegi veidi läikivad. Tänu oma kiirele võsundite abil paljunemisele võib maajalg kiiresti katta küllaltki suured maa-alad, ta vajab vaid piisavalt niiskust ning küllaltki viljakat mulda. Sellised suured kogumikud on sageli vajalikud, et hõivata lagedaid alasid. Kuid aedades ja kiviktaimlates võib maajalg muutuda väga tüütuks umbrohuks. Kes soovib midagi huvitavamat proovida, see võib panna maajala potti kasvama ja riputada sobivasse kohta üles: temast kasvab kaunis ripptaim.

Õied on maajalal vähemärgatavad, sest nad on väikesed, kuid lähemalt uurides pole neil viga midagi. Värvuselt on need lillakad, väikeste punakate laigukestega. Maajala õied moodustavad väikeseid männaseid ülemiste lehtede kaenlas.

Nimed maa-aluserohi, roosirohi ja teised seesugused viitavad ka taime kasutamisele rahvameditsiinis. Seejuures peab aga teadma, et maajalg on küllaltki tugevatoimeline arstim ja temaga ei või liialdada. Hobustel võib ta põhjustada isegi mürgistusi. Ravimiks kogutakse maajala ürti, see on siis ülemist rohelist osa koos õitega. Ürt kuivatatakse õhukese kihina soojas, kuid vilus. Tarvitamisviise on kaks. Kõigepealt võib temast teha kompresse näiteks reumavalude leevendamiseks ja mõnedest villikestest-punnikestest vabanemiseks, see on suhteliselt ohutu. Teiseks võib valmistada teed, mis võtab ära kõhuvalu, parandab seedimist, ravib köha ja teisi hingamisteede haigusi. Tee tegemiseks võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse segul kümme minutit tõmmata. Seejärel juuakse külmetushaiguste puhul kohe kuumalt, aga seedehädade puhul jahutatakse eelnevalt maha.

Kindlast paljud teda peavad umbrohuks kuid kasutatakse aianduses pinnakatte taimena!