| Blogi postitused

Kindlasti imestate, et miks lille blogis käsitlen nüüd mustikat. vastus on lihtne tema suurepärased varred on floristikas ohtralt kasutust leidvad. Alles hiljuti naistepäevalgi sai kauneid kimpe valmistatud, kus kasutasime mustika varsi. Üks tänuväärne taim igal aastaajal!

On taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 450 liiki, millest enamik kasvab troopikas. Siiski, mõni liik, nagu harilik pohl, kasvab ka arktilistel aladel. Mustikad eelistavad happelist kasvupinnast ning reeglina leidub neid soodes, rabades ja happelise mullaga metsades.

Harilikku mustikat kirjeldas esimesena teaduslikult Carl von Linné. Mustika perekonnanimi tuleb ladinakeelsest sõnast vacca ‘lehm’ ja viitab sellele, et mustikalehed kõlbavad veistele süüa. Liiginimi tuleb sõnast myrtus ‘mirt’ ja viitab sellele, et harilik mustikas ja väike mirt näevad välja üsna sarnased.

Taime eestikeelne nimetus “mustikas” tuleb tema marjade värvist, samuti sellest, et küpsed marjad purunevad kergesti ning määrivad käsi ja nägu.

Seniajani pole kirjeldatud ühtegi mürgist mustikaliiki. Mustika perekonda kuulub palju majandusliku tähtsusega söödavate marjadega liike, nagu harilik jõhvikas, suureviljaline jõhvikas, harilik mustikas, kännasmustikas, poolkõrge mustikas, ahtalehine mustikas, harilik pohl ja sinikas.

Mustikad võivad olla kasvutüübilt roomavad (harilik jõhvikas), kääbuspõõsad (harilik mustikas), 2 – 3 meetrised põõsad (kännasmustikas) ja umbes 5-meetrised väikesed puud (puismustikas). Kirjeldatud on epifüütseid mustikaliike. Mustikate viljaks on eredalt värvunud mari, mis on värvusetu, punase või sinakaspunase mahlaga.

Mustika perekonna liikide taksonoomia on keeruline ja seda alles uuritakse.

Nii, et kes soovib varakult imetleda kauneid mustikavarsi võib peatselt sammud metsa seada!