Nartsissid on vastupidavad, vähenõudlikud ja neid võib kasvatada igas aias. Kasvukohana eelistab päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbilaskva, viljaka ning sõmera pinnasega parasniisket kasvukohta. Mullal peavad olema head füüsikalised omadused, et sibulatel ei oleks niiskuse- ega õhupuudust. Kvaliteetsemaid sibulaid saab siis kui nartsisse kasvatatakse kergel toitainete- ja huumusrikkal, varakevadel niiskel, suvel kuivemal mullal.
Nartsissid taluvad happelist mulda (pH 5.0…6.5). On valguslembesed, aga lepivad ka poolvarjulise kasvukohaga. Vajavad külmade tuulte eest kaitstud kohta. Kasvuala olgu tasane või väikese kallakuga lõunasse, et sinna vesi ei koguneks ja muld kiiremini soojeneks. Liigniiskes mullas vettivad sibulad kergesti.
Nartsissisibulate parim istutamise aeg on august. Siis jõuab sibul kindlasti enne tugevamate külmade tulekut juurduda. Parim mullatemperatuur juurdumiseks on +10-15 oC. Mida pikemaks aga juured kasvavad, seda tugevamad on hiljem taime maapealsed osad. Sibulad istutatakse vähemalt kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusse.Istutamisel jäetakse vahekauguseks 5-15 cm. Hilja istutatud sibulaid tuleb talveks katta. Selleks sobivad hästi näiteks kuuseoksad.
Üks peamisemaid hooldustöid on väetamine. Väetamisel tuleb lähtuda asjaolust, et nartsissi kui sibultaime vegetatsiooniperiood on suhteliselt lühike ja taimede areng kiire. Orgaaniliste väetiste kasutamisel pole tarvis mikroelemente lisada, kuna orgaaniline aine sisaldab ise taimedele vajalikes kogustes mikroelemente.
Pärast taimede õitsemist säilitavad lehed oma rohelise värvuse veel mõne nädala, seejärel hakkavad nad kolletuma. Lehed võibki taimedelt ära lõigata pärast kolletumist. Oluline on kastmine, eriti kui vihmavaeseks kujuneb just maapealsete osade kasvamise ja õitsemise aeg. Taime dekoratiivse välimuse säilitamiseks on hea ka äraõitsenud õie- ja õisikuvarred ära lõigata. Samuti soodustab see taime järgmise aasta õitsemist.
Nartsissi rühmad:
Rühm 1: trompetnartsissid Varrel 1 õis, trompet (lisakroon) sama pikk või pikem kui õiekattelehed
Rühm 2: suure lisakrooniga nartsissid Varrel 1 õis, lisakroon pikem kui ⅓ õiekattelehtede pikkusest, kuid ei ületa seda.
Rühm 3: väikese lisakrooniga nartsissid Varrel 1 õis, lisakroon ei ole pikem kui ⅓ õiekattelehtede pikkusest. Vahel nimetatakse lisakrooni kuju järgi ka taldriknartsissideks. Taimede kõrgus 30…45cm.
Rühm 4: täidisõielised nartsissid Varrel 1 või enam õit. Kroonlehed või lisakroon või ka mõlemad on täidisõielised. Kõrgus 15…45cm.
Rühm 5: triandrus-nartsissid N. triandrus tunnustega sordid. Tuntud ka kolmisnartsisside nimega.
Rühm 6: tsüklaamen-nartsissid ehk käändnartsissid N. cyclamineus tunnustega sordid.
Rühm 7: džonkill-nartsissid ehk luganartsissid Siia kuuluvad sordid, millel ilmnevad selgelt Jonquilla ja Apodanthi tunnused: 1…5 õit ühe varre kohta, õiekattelehed laiuvad või tagasi käänduvad.
Rühm 8: tatsett-nartsissid ehk tassinartsissid N. tazetta tunnustega sordid.
Rühm 9: poeedinartsissid N. poeticus tunnustega sordid.
Rühm 10: kuldnartsissid Sordid, millel ilmnevad selgelt N. bulbocodium tunnused.
Rühm 11: lõhestunud lisakrooniga nartsissid, mille lisakroon on tavaliselt lõhestunud üle poole oma pikkusest.
Rühm 11a: kollarnartsissid ehk kraenartsissid, milles lisakrooni segmendid on õiekattelehtedega kohakuti ning lisakrooni segmendid asuvad kolme kaupa ringina.
Rühm 11b: papilloonnartsissid ehk libliknartsissid Lisakrooni segmendid on vaheldumisi õiekattelehtedega.
Rühm 12: muud nartsissisordid, mis ei sobi eeltoodud rühmadesse.
Rühm 13: botaaniline nimega nartsissid
Loodan, et olete saanud juurde mingeid uusi nippe. Kui kellelgi on kogemusi kevadel istutatud sibulatega, siis julgelt jagage meiele kõigile oma kogemust.