Peagi on algamas suvi ja kindlasti paljudel juba koduaias on need taimed istutatud, kuid siiski teeme nendega veidike tutvust allpool. Ja muidugi kellel veel ei ole minge soetage meie Väike-Maarja lillepoest puispetuunia ampleid!

Petuuniad on vaprad õitsema õitsemiseaja algusest kuni sügiseste öökülmadeni. Õitsemisaja algus sõltub sellest, millal on seemned külvatud. Seemnekülvist kuni õitsvate taimedeni kulub olenevalt sordist umbes kolm kuud. Kuna petuuniad vajavad õiepungade moodustamiseks pikka päeva, siis liiga varajaste külvide korral tuleks taimedele anda lisavalgust taimelambiga. 

Külvinõu täita ettevalmistatud niiske külvimullaga, muld tihendada, kuid mitte suruda liiga tihedalt kokku. Seemned külata võimalikult hõredalt, kuigi imepeenikeste seemnete tõttu polegi see nii lihtne. Külvamine muutub hõlpsamaks, kui kasutada granuleeritud seemneid. Kuigi külvi ei kaeta mullaga (petuuniad on valgusidanejad) võib seemneid ettevaatlikult ja kergelt mulda suruda (nii on seemneil parem kontakt niiske mullaga). Külvinõu katta niiskuse hoidmiseks kile või klaasiga ning asetada sooja (+20°…+23° C) ja valgesse kohta. Õhustamiseks eemaldada ja pöörata ümber pealepandud kate.

Granuleeritud seemned külvatakse kohe sobiva suurusega anumasse ning sedasi jääb ära tülikas pikeerimine. 

Tõusmed ilmuvad 14-20 päevaga. Tõusmete ilmumisel pealepandud kile v klaas eemaldada. Et taimed välja ei veniks, oleks hea peale tärkamist neid edasi kasvatada veidi madalamal temperatuuril (+14°…+17° C) kuid kindlasti valges. Kasta kasutades pihustit, kuid jälgida, et kasvukeskkond ei muutuks liigniiskeks, vastasel korral ohustab taimi tõusmepõletik. Tõusmepõletiku vältimiseks võib taimi piserdada mõned korrad õrnalt roosa kaaliumpermanganaadi lahusega.

Kui taimedel on 2-3 pärislehte nad pikeeritakse ühekaupa 6-8 cm läbimõõduga pottidesse. Sobib külvi ja pikeerimismuld. Kuna taimed on väikesed võib neid ruumi kokkuhoiuks esialgu pikeerida ka suuremasse kasti. Kui taimed on piisavalt suured istutatakse nad ümber üksikult pottidesse. Et taimed haruneks neid pintseeritakse. 

Kui võimalik, siis kevadel, veel enne kui taimi alalisele kasvukohale istutada, neid karastatakse. Esimeseks õueviimise korraks sobib tuulevaikne ja pilves ilm.

Alalisele kasvukohale istutatakse siis, kui suurem öökülmaoht on möödas. Vajadusel kaitsta öökülmade eest kattelooriga, amplitaimi võib võimalusel ka külmade ööde eest siseruumidesse tõsta. Petuuniad armastavad sooja ja päikeselist kuid tugevate tuulte eest varjatud kasvukohta. Nad kasvavad võrdlemisi hästi igasuguses mullas, vältida vaid liialt happelist või leeliselist mulda. Eelistatult võiks kasvukoha muld olla kerge, huumus- ja toitaineterikas ning vett hästiläbilaskev.

Hübriidpetuunia (Petunia x hybrida). Õitseb kõige rikkalikumalt päikesepaistelises kohas. Pinnase suhtes pole eriti nõudlik. Vanem taim talub ka lühiajalisi ja kergeid sügiseseid külmi. On üks suurima värvivalikuga suvelillesid. Kõrgus 25 cm. Soovitatav istutustihedus 25-35 taime/m2. Istutatud 9 cm ümarpotti.

GRANDIFLORA SORDIRÜHMAD (Petunia grandiflora) – suureõielised. Seemnest paljundus.

Sordirühm ’LIMBO’: kompaktne, geneetiliselt väga madal s.r., väga rikkalikult õitsev. Suured, kergelt lokkivad õied. Ennast juba tõestanud sordirühm. Kõrgus 20-25 cm.

MULTIFLORA SORDIRÜHM (Petunia multiflora)– keskmise suurusega õied, vastupidav ilmastikule. Seemnest paljundus.

Sordirühm ’LO RIDER’: kompaktne, geneetiliselt väga madal s.r. ja väga rikkalikult õitsev sr. Õied keskmise suurusega. Kompaktsem kui grandifloora sordid. Väga vihmakindel.

Sordirühm ’Mambo GP’: kompaktne, geneetiliselt väga madal s.r. ja väga rikkalikult õitsev sr. Õied keskmise suurusega. Kompaktsem kui grandifloora sordid. Väga vihmakindel.

Kindlasti on veel neid sorte nii palju aga kõiki ei jõuagi välja tuua.