See on kindlasti kõigile magusasõpradele ja ka tervislikke eluviise harrastajatele.

Suhkrulehte ise seemnest kasvatada on üksjagu vaevarikas. Koduaeda on mõistlik osta ettekasvatatud taimi. Suhkruhaigetele ja kaaluga kimpus olevatele magusasõpradele on väärt abiline suhkruleht, mis on Eestis praegu küll veel vähe levinud, kuid mida õnnestub siin päris edukalt kasvatada.

Suhkruleht on hästi magus ja suhkruhaigetele väga hea. Seda saab tee ja kohvi sisse panna, samuti passib see hoidistesse. Taim võib suvega kasvada 1–1,2 meetri kõrguseks.

Ehkki suhkruleht (Stevia rebaudiana) on suhkrust 300 korda magusam, ei tõsta see kehakaalu, vaid aitab seda isegi langetada. Eesti loodustootepoodidest võib leida suhkrulehetablette, -pulbrit ja -ekstrakti ning ka selle taime kuivatatud lehti. Kodus kasvatatud suhkrulehte võib lisada toidule nii värskelt kui kuivatatult.

Et suhkruleht on külmaõrn taim, peaks seda välja istutades öökülmaoht möödas olema ja õhutemperatuur peaks olema üle 10 soojakraadi. Taimed istutatakse päikselisse ja tuulevaiksesse kohta ning neid hooldatakse nagu tavalisi köögivilju: kastetakse ja vajaduse korral väetatakse. Pärast istutamist soovitab Taisia Peek esimese kuu jooksul taimelatvu paar korda kärpida, et soodustada taime harunemist.

Enne öökülmi võib taimed potti ümber istutada ja viia siseruumi. Välja võib aga kaevata ka ainult juurika ning säilitada seda siis järgmise hooajani jahedas keldris mullaga kaetuna.

Taime lehti ja peenikesi varsi hakatakse koguma õitsemise algul. Varred lõigatakse umbes kuue sentimeetri kõrguselt maapinnast. Seejärel seotakse need kimpu või pannakse õhukese kihina paberile tuulutatavasse ruumi.

Vikipeedia andmetel on guaranii indiaanlased suhkrulehte kasutanud juba sajandeid. Nad on sellega maitsestanud matet ja teisi ravimtaimedest valmistatud keeduseid, aga seda ka lihtsalt närinud.

Taimravis ja rahvameditsiinis on suhkrulehte kasutatud vererõhu alandajana, immuunsüsteemi ja südame tugevdajana, maksa ja neerude töö elavdajana, diureetilise ja toniseeriva vahendina, suuhügieeni parandajana, kaariese, igemepõletiku ja suuhaavandite ning maohaavade, kõrvetiste ja seedehäirete raviks, ülekaalu ja liigsöömise, hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirete, samuti pea- ja näonahaga seotud hädade korral.

2006. aastal kirjutas Urmas Kokassaar ajakirjas Eesti Loodus, et teiste tuntud mittetoitvate magustitega (kaloreid mitteandvad ühendid sahhariin, tsüklamaat, aspartaam) võrreldes on suhkrulehes sisalduva steviosiidi eelised looduslik päritolu ja asjaolu, et indiaanlased on seda kõrvalmõjusid täheldamata sajandeid kasutanud.

Kellel on kogemusi meie kliimas, siis jagage meiegagi oma kasvatusnippe ja koemusi!