Suur on see kellukamaailm, taas midagi huvitavat juurde!

Suureõieline laikellukas on vahva, „õhupalle“ kandev vähenõudlik püsik.

Mitmeaastane püsik, suureõieline laikellukas (Platycodon grandiflorus) kuulub kellukaliste sugukonda ja on oma perekonna ainus liik.

Looduslikult kasvab ta Ida-Siberis ja Kaug-Ida mäestikes. Meil teatakse teda ka kõlinlillena, mujal on ta levinud nimetuste all nagu platycodon, chinese bellflower, japanese bellflower, balloon flower (ingl), ballonblume (sks), jalokello (sm).

Erinevad nimetused viitavad otseselt laikelluka suurtele õitele või toredatele õienuppudele, mis meenutavad paberlaternaid, õhupalli või ballooni. Ballooni meenutavatest õienuppudest arenevad kaunid tähekujulised laiad kellukesed, mille läbimõõt (5-10cm), kuju (liht- ja täidisõielised) ja värvus (sinised, roosad ja valged) sõltuvad sordist. Õitsemist alustab laikellukas juuli keskpaigas. 15-50 cm kõrguseks kasvava puhmikja taime lehed on tumerohelised, veidi sinaka varjundiga. Kujult teravmunajad, hambulise servaga.

Kuigi laikellukad on võrdlemisi vähenõudlikud, tuleks nad võimalusel istutada vett hästi läbilaskvasse huumus- ja toitaineterikkasse kuivapoolsesse kobedasse mulda. Istutuskoht võiks olla ka selline, kuhu ei koguneks liigsed sademeteveed ja lumesulamisvesi. Viimased võivad halvendada laikelluka kasvu ja talvitumist. Kuival ajal tuleks taime kasta.

Laikellukad eelistavad kasvada päiksepaistelisel kasvukohal, kuid edenevad kenasti ka poolvarjus. Talveks lõigata varred tagasi ja katta paremaks talvitumiseks lehtede ja kuuseokstega. Viimased pakuvad lumevaesetel talvedel kaitset külmade eest ja aitavad koguda lund.

Kevadel alustavad laikellukad oma kasvu suhteliselt hilja, mai lõpus, juuni alguses. Seetõttu tuleks igaks juhuks nende asukoht kuidagi markeerida, et mitte vigastada varakevadise peenra korrastamise käigus kasvupungi.

Paljundada saab nii puhma jagamise teel, pistikutega kui seemnetega. Puhma jagamist teha suve esimesel poolel ja ettevaatlikult, kuna taim talub (haprate lihakate juurte kergesti murdumise tõttu) ümberistutamist mitte just kõige paremini. Ajab ka külgvõrseid. Seemnetega paljundamisel tuleb arvestada, et seemned idanevad kuni kuu aega, noorte taimekeste kasv on aeglasepoolne ja õisi on loota alles 2-3 kasvuaastal.

Lisaks püsilillepeenras ja kiviktaimlas kasvatamisele sobivad laikellukad kasvatamiseks ka konteinerites ning amplites. Samuti on nad head lõikelilled (küll kõrgekasvulised sordid), püsides vaasis pikka aega.

obib kiviktaimlasse, lillerühmadesse ja peenrale. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks. Sordid: ’Album’ – valgeõieline; ’Apoyamana’ – tumesiniste õitega, 20 cm kõrge; ’Fuji Blue’ – eriti suured tumesinised õied; ’Fuji Pink’ – eriti suured roosad õied, kõrgus 50 cm; ’Fuji White’ – eriti suurte valgete õitega, kõrgus 50 cm; ’Mariesii’ – siniseõieline 40 cm kõrgune; ’Perlmutterschale’ – roosipunane kõrge kasvuga (60 cm); ’Shell Pink’ – pehmeroosad õied, kasvukõrgus 50…60 cm; ’Zwerg’ – siniste õitega, jääb vaid 15 cm kõrguseks. 

Kui teilgi aias kasvab kellukaline siis jagage meiega oma kauneid õisi!