| Blogi postitused

Väga sarnane kassitappule, uurime lähemalt mis taim see seatapp siis on.

On kassitapuliste sugukonda seatapu perekonda kuuluv mitmeaastane taim. Tappudeks nimetatakse eesti keeles ka vääntaimi ja tapuaed on see, mis on nende tarbeks püstitatud, näiteks humalaaed.

Liigil eristatakse 9 alamliiki, millest 6 kasvavad Põhja-Ameerikas, üks Euraasias, üks Lääne-Euroopas ja üks Siberis. Kaks viimast on roosade õitega. Seatapp kasvab parasvöötmes (üks alamliik ka Põhja-Ameerika lõunaosas). Ta on sisse viidud ka Austraaliasse ja Argentinasse. Liik on Eestis tavaline. Ta kasvab jõekallastel ja aedades.

Seatapp on vääntaim, mis keerdub vastupäeva ümber teiste taimede. Ta kasvab 2–4, vahel kuni 5 m pikaks. Lehed paiknevad varrel spiraalselt, nad on lihtsad, nooleotsakujulised, 5–10 cm pikad ja 3–7 cm laiad.

Õied kasvavad hiliskevadest suve lõpuni. Õienupud on kaetud suurte tupplehtedega, mis katavad kattelehti. Avatud õied on trompetikujulised, 3–7 cm läbimõõduga, valged või kahvaturoosad valgete triipudega. Õielehti on 5.

Viljaks on peaaegu kerakujuline kupar, mille läbimõõt on 1 cm ja mis sisaldab 2–4 musta seemet.

Tara-seatapp on meeldiva välimuse ja ilusate õitega taim. Ent tema kiire kasvu ja klammerduvate väätide tõttu võib ta istutatud puid-põõsaid ümber mähkida ja ära kägistada. Tara-seatapu seemned võivad eluvõime säilitada kuni 30 aastat. Tema roomavad juured võivad olla kuni 3–4 m pikad. Seetõttu on tara-seatapp mõnel pool klassifitseeritud ohtlikuks umbrohuks. Temast on raske lahti saada; parima tulemuse annab järjekindel umbrohutõrje.

Mõned erinevused seatapul ja kassitapul:

Kuigi väliselt suhteliselt sarnased, on kassi– ja seatapul mitu erinevust. Nii nagu kassitapp on seatapust väiksem, on väiksemad ka ta õied.

Need paiknevad varrel enamasti kahe–kolme kaupa, aga seatapul üksikult lehtede kaenlas. Ka on tunduvalt lopsakamad seatapu lehed.

Ärge, siis laske nende taimede kaunitest õitest lummata ja hoidke neid ikka ohjas 😉