| Blogi postitused
Tups-rohtliilia ehk klorofüütum - Moodne Kodu

Milline uhke nimi taimele antud, uurime mida ta enda kohta kõneleb!

Tups-rohtliilia ehk klorofüütum (Chlorophytum comosum) pärineb Lõuna-Aafrikast, kus kasvab niisketel mäekülgedel ja epifüüdina puuokstel. Taim meenutab kõrreliste puhmast, mida kohalikud ka ämbliktaimeks kutsuvad. Esimest korda kirjeldas taime põhjalikumalt Rootsi loodusteadlane Carl Peter Thunberg 1794. a.

Lihtsalt kasvatatava ja lopsakat rohelust pakkuva lillena on tups-rohtliilia olnud aastaid populaarne taim nii kodudes kui kontoris.

Vastupidava taimena tunnevad nad end hästi nii varjulisemas kui hästi valges kasvukohas, kasvavad kenasti nii soojades keskküttega kui jahedamates ahiküttega ruumides. Vaatamata visadusele on tups-rohtliilialgi omad head ja vead, millega tuleks arvestada.

* Kuigi taim on kiire ja jõulise kasvuga, pole tegemist just kõige pikaealisema taimega. Teda tuleb aeg-ajalt uuendada. Selleks sobivad hästi õievartele kasvavad tütartaimed, mis kergesti juurduvad. Uuendada saab ka puhma jagamise teel.

* Kuigi taim talub hästi ka kuiva õhku, muutuvad liiga kuivas ruumis (eriti kui taim asub küttekeha läheduses) leheotsad pruuniks. Aitab, kui taime aeg-ajalt piserdada.

* Tups-rohtliilia armastab põhjalikku kastmist. Liigse kastmisega aga mitte üle pingutada, kuna liiga märjas mullas võivad juured mädanema minna. Pidevalt märjast mullast annavad tunnistust ka kolletuma kippuvad lehed. Kastmiskordade vahel tuleks mullal lasta kergelt kuivada. Taimega ei juhtu miskit halba, sest tema omapärased paksud juured talletavad vett. Väga pikki kuivaperioode siiski vältida. Suvel kasta rohkem, talvel vähem.

* Aktiivsel kasvuperioodil (kevadel ja suvel) tuleks taime väetada kompleksväetisega või rohelistele taimedele mõeldud väetisega. Piisab, kui seda teha 1-2 korda kuus. Talvel mitte väetada.

* Et taim kenam välja näeks võiks ära lõigata kuivanud ja koledaks muutunud lehed.

* Kasvukoht võiks olla hästi valges, kuid mitte lõunapäikese käes, kus lehed muutuvad justkui läbipaistvaks ja luitunuks. Tups-rohtliilia talub hästi ka poolvarjulist kasvukohta, kuid liiga hämaras kasvukohas venivad lehed välja ja muutuvad nõrgaks. Triibuliste lehtedega taimed kaotavad hämaras kasvukohas oma triibud.

* Suveks võib taime õue viia, kuid kaitsta taime ereda päikese ja tugeva tuule eest.

* Tups-rohtliilia talub hästi erinevaid temperatuure. Talvel, mil valgust napib, võiks siiski kasvukoha temperatuur veidi madalam olla (umbes +16ºC), sest talvel liiga soojas ruumis ja väheses valguses kipuvad lehed nõrgaks jääma. Jahedamas ruumis seevastu säilitab taim oma kompaktsuse ja annab hiljem rohkelt tugevaid tütartaimi.

* Lopsaka kasvuga rohtset tups-rohtliiliat tuleks ümberistutada igal kevadel. Muld võiks olla vett hästiläbilaskev ja toitaineterikas, hästi sobib näiteks komposti-liivasegu.

C. comosum var. vittatum omab rohelisi lehti, millel on valge triip keskel. See alamliik on kasvult ka üks lopsakamaid ja levinud kui amplikultuur.

C. comosum var. variegatum on tumedamate roheliste lehtedega, valgete triipudega lehe servades. See alamliik on oma kasvult ka kompaktsem.

Kellel veel kodus ei ole, siis sammud meie poole ja saate endale soetada!