Huvitav juba loomade järgi nimetatakse lilli, aga väga põnev ootan huviga mida ta meile jutustab!

Kilpkonnalill (Chelone) perekonda mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast kuulub 6 liiki rohtseid püsikuid, mis looduslikult kasvavad Põhja-Ameerika vihmametsades, preeriates ja mägedes. 

Ligi 1 m kõrguseks sirguv viltune kilpkonnalill on ilusaim oma liigikaaslaste seas. Nimi vihjab nende pisut kilpkonna pead meenutavatele õitele. Õitseb suve teisest poolest kuni külmade saabumiseni tumeroosade õitega, mis on koondunud tugevate, ümarate varte tippu õisikutesse. Õied on umbes 2 cm pikkused.
Ka taime lehed on pilkuköitvad – tumerohelised, üsna jäigad ja saagjate servadega.
Kilpkonnalill vajab niiskemapoolset mulda. Tüüpiline veekogude kaldataim. Sellegipoolest kasvab suurepäraselt tummises aiamullas. Sobib nii päikeseline kui ka kergelt varjulisem kasvukoht.

Mõned autorid klassifitseerivad antud vormi omaette liigina – sile kilpkonnalill (C. glabra). Tema erineb eelmisest neljakandilise varre ja valgete õite poolest, on aeglasema kasvuga, jääb kõrguses madalamaks, kuid soodsate tingimuste korral võib taim kasvada kuni 1 m kõrguseks.

Mida huvitavat taime maailm meile veel annab!