Eukalüpt (Eucalyptus) on taimeperekond mürdiliste sugukonnast.Eukalüpti perekond hõlmab umbes 700–800 liiki (vt eukalüptiliikide loendit), ühe allika kohaselt 900 liiki. Need on igihaljad valdavalt kiirekasvulised puud, mis kasvavad tavaliselt 30–55 meetri kõrguseks. Arvatakse, et puistute rajamiseks tarvitatakse valdavalt siniseid eukalüpte. Umbes 500 liiki kasutatakse eeterliku õli (eukalüptiõli) tootmiseks. Tähtsaim neist on sinine eukalüpt.
Eukalüptid kasvavad looduslikult Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Meremaal. Kultuurtaimena kasvatatakse laialdaselt ka troopika ja parasvöötme piirkonnas, näiteks Ameerikas, Euroopas, Aafrikas, Vahemere maades, Lähis-Idas, Hiinas ja Hindustani poolsaarel. Enamik liike on külmakartlikud. Inglismaal on talvekindlatest puudest kõige kiirekasvulisem Gunni eukalüpt (E. gunnii).
Eukalüptidele on iseloomulik erilehisus, mis väljendub juveniilsete, ilma paljunemisorganiteta taimede lehtede erinevas kujus, värvuses ja suuruses, võrrelduna matuuursete isenditega. Noored lehed on munajad ja pehmed ning asetsevad vastakuti, vanemad aga on sirpjad, rootsuga, asetsevad üksteise suhtes vahelduvalt ning maa suhtes serviti. Seetõttu ei anna puu kaitset ei vihma ega päikese eest.
Lehed on kaetud õlinäärmetega, mis toodavad eeterlikku õli (eukalüptiõli). Eukalüptiõli on kergesti süttiv, mistõttu on eukalüptimetsad väga tuleohtlikud. Võsatulekahjudega kohastumisel on oluline roll uinuvatel pungadel, mis pärast tulekahju tärkavad.
Õie kroonlehed on kaetud tolmukatest koosneva õiekattega (operculum), mis on kas valge, kreemjas, kollane, roosa või punane. Õiekatte järgi on eukalüpt ka nimetuse saanud: eu tähendab vanakreeka keeles ‘hästi’ ja kalyptos ‘kaetud’. Punaste õitega on suureõieline eukalüpt (E. macrocarpa) ja viigilehine eukalüpt (E. ficifolia) jt.
Vili on umbes 1 cm pikkune kupar, milles on palju 1 mm pikkusi seemneid. Seemned on väikesed, pulgakujulised, kollakaspruuni värvusega. Üks kilogramm seemneid võib mahutada 500 000 seemet. Seemnete idanemine on kiire, see toimub 4–20 päeva jooksul.
Koore vigastamisel eraldub parkainerikas mahl, mis muutub kuivades vaiguks. Seetõttu kutsutakse eukalüpte ka kummipuudeks.
Eukalüptipuud võivad päris kõrgeks kasvada. Lõuna-Tasmaanias kasvav valitseva eukalüpti (E. regnans) isend Centurion on 2014. aasta andmetel praegu elusolevaist lehtpuudest maailma kõrgeim puu. Selle puu tüve kõrguseks on mõõdetud 99,6 meetrit ja tüve läbimõõduks 405 cm. 80 m kõrguspiiri ületavad veel ka hiigeleukalüpt (E. delegatensis), kõrge eukalüpt (E. obliqua), erivärviline eukalüpt (E. diversicolor), särav eukalüpt (E. nitens). sinine eukalüpt (E. globulus) ja vitseukalüpt (E. viminalis).
Mitte kõik eukalüptid ei kasva hiiglasteks. 2006. aastal avastasid Kew’ botaanikaaia juhataja professor Stephen Hopper ja Austraalia botaanik Luke Sweedman Edela-Austraaliast pisieukalüpti (Eucalyptus sweedmaniana), kes kasvab maksimaalselt ühe meetri kõrguseks ja on äärmiselt ohustatud liik, kasvades ainult ühes leiukohas Cape Aridi rahvuspargis.