| Blogi postitused

Millised kaunid tumepunaka varjundiga lehed.

On pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik. Pöögi tüve koor on hall ja sile. Hariliku pöögi lehed on terve leheservaga ja elliptilise kuni laimunaja kujuga, 5–15 cm pikkused.

Levinud Lääne-ja Kesk-Euroopas. Eestis ainult kultuuris.

Pöök (Fagus) taime nimetus Fagus esines juba roomlastel. Kreeka keeles tarvitati sõna phaegos söödavate viljadega tamme ja kastani kohta. Arvatakse, et fagus on tulnud sõnadest phagein – sööma. Seega peaks fagus tähendama söödavate viljadega puud. Pöögiliste (Fagaceae) sugukonnast pärinevasse perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega, ühekojalised ja ühesuguliste õitega, tuultolmlejad, suured puud. Isasõied tähataolistes urbades, emasõied 2…4 kaupa, ümbritsetud neljahõlmalise lüdiga, mis viljade valmides puitub. Viljad kolmekandilised pähklid, õhukese läikivpruuni puitunud kestaga. Pöögiliigid on väga varjutaluvad ja väärtusliku puiduga, samuti pikaealised, saades kuni 500 ja rohkem aastat vanaks. Pöögipähklid sisaldavad kuni 50 % rasvu, neist pressitud õli kasutatakse toiduainetööstuses ja tehnikas. Praetult kasutatakse pähkleid ka söögiks. Perekonnas on 10 liiki, millised on levinud põhjapoolkeral. Haljastuses kasutatakse liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena.

Harilik pöök (F. sylvatica)onEuroopa varjutaluvaim lehtpuu, kasvades kuni 45 m kõrguse sirgetüvelise, laiuva ja võimsa võraga, helehalli sileda koorega suure puuna. Kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Karpaatideni ja põhjas Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna-Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eluiga ulatub kuni 500 aastani. Võrsed noorelt hallikaspruunid, paljad. Lehed kuni 10 cm pikad ja kuni 7 cm laiad, ovaalsed, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, servas pikad ripsmelised karvad, pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, hõredalt karvased, sügisvärvus kollane kuni punakas. Lehed jäävad osaliselt talveks puudele. Isasõied rippuvad, emasõied kerajad, püstised, tavaliselt kaheõielised, õitseb mais. Viljad punakaspruunid kolmehõlmalised pähklid, kaetud läikivpruuni kestaga, tavaliselt üheseemneline. Kuupula neljahõlmaline, kaetud naaskeljate soomustega. Toored pähklid pole söödavad, sisaldades inimestele kahjulikku alkaloidi fagiini, mis laguneb kuumutamisel ja küpsetamisel. Puit väga väärtuslik, kasutatakse spooni, vineeri, mööbli, parketi jne. tootmiseks. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja Mandri-Eesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga: Keila-Joa park, Harjumaal (h = 29 m ja d = 1,5 m), Karula park, Lääne-Virumaal (h = 22 m ja d = 75 cm), Kuressaare linnapark (h = 24 m ja d = 80 cm) jne.

Sagedamini kohtab aga kultuuris punaselehiseid harilikke pööke (F. sylvatica f. purpurea), mis kasvavad samuti enamasti saartel ja Mandri-Eesti mereäärses osas: Harku park, Harjumaal (h = 22 m ja d juurekaelalt = 1 m), Saku park, Harjumaal (h = 24 m ja d = 50 cm, Kuressaare linnapark (h = 22m ja d = 46 cm) jne. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena.

Tähtsamad sordid: ‘Ansorgei’ – nõrgakasvuline, lehed 1…2 cm laiad ja väga pikad, tumepronksjad; ‘Asplenifolia’ – põhiliigist aeglasemakasvulisem, tiheda võraga, sügavate sisselõigetega lehtedel; ‘Atropunicea’ – lehed puhkedes tumepunased, hiljem sügisel kollakaspruunid kuni oranzid; ‘Dawyck’– sammasja võraga; ‘Dawyck Gold’ – sammasja võraga, puhkedes erekollaste lehtedega, suvel helerohelised lehed; ‘Dawyck Purple’ – kompaktne, sammasja võra ja purpurpruunide lehtedega; ‘Pendula’– roheliste lehtedega leinavorm; ‘Purpurea Pendula’ – purpursete lehtedega , rippuva võraga leinavorm; ‘Purpurea Tricolor’ – punaste lehtede servad on roosa- või kreemikirjud; ‘Riversii’ – suurte, kohu suvel purpursete lehtedega; ‘Red Obelisk’ – kitsaspüramidaalne võra ja purpurja lehestikuga, puhkedes lehed roosade laikudega ja kohrutatud servaga; ‘Rohanii’ – lehed väiksemad põhiliigist, tumepunased, servas sügavate sisselõigetega; ‘Swat Magret’ – varapuhkevate, metaljaläikeliste mustjaspunaste, kuni sügiseni värvust pidavate lehtedega; ‘Tortuosa’ – vihmavarjukujulise võraga väiksem puu; ‘Tortuosa Purpurea’ – eelmise punaselehine vorm.

Ja saimegi teda erinevatest pöögisortidest. Kui teilgi leidub aias mõni pöök, siis ehk jagate nippe meilegi kuidas tema eest hoolt kanda.