| Blogi postitused

Vaatleme seda kindlasti paljudele tuntud taime!

Harilik leeskputk (Levisticum officinale) on sarikaliste sugukonda leeskputke perekonda kuuluv, kõrge mitmeaastane rohttaim, mida kasutatakse nii maitse- kui ravimtaimena. Hariliku leeskputke rahvapärased nimetused on elajahein, karurohi, külmakingaliistik, leestükid, litskijuur, lääbus ja ussirohi.

Selle taime paljude keelte rahvapärastes nimetustes on viide armastusele. Üheks põhjuseks võib olla taime kasutamine armuhaiguste vastu 12. sajandil Inglismaal. Lõuna-Euroopas on harilik leeskputk aiataimena tuntud alates 8. sajandist. Põhiliselt kasvatati teda kloostriaedades ning levitamisel mängisid tähtsat rolli benediktiini mungad. Võimalik, et taime kasutati apteekides juba antiikajal.

Taime päritolu ei ole kindlalt teada. Võimalik, et taim on omane kogu Euroopale ja Edela-Aasiale. Teiste allikate järgi on taim pärit vaid Vahemere-äärsetest piirkondadest Euroopas ja Edela-Aasias või ka ainult Edela-Aasiast (Iraani ja Afganistani aladelt). Eestis kasvab looduslikult põhiliselt läänesaartel. Aiataimena metsistub kergesti.

Harilik leeskputk on 100–200 cm kõrge mitmeaastane rohttaim. Tal on tugev ja harunev juur, mille koor on kollakasvalge ja sisemus pruunikaskollane. Juure läbimõõt võib olla kuni 1,5 cm ja pikkus kuni 25 cm. Vars on püstine, sirge, õõnes ja vaoline. Lehed on tumerohelised, kahelisulgjad, ülemised lehed võivad olla ka lihtsulgjad. Sulglehekesed on kolmehõlmalised, paljad ja läikivad. Hariliku leeskputke õisikuks on kollakate kroonlehtedega 12–20 kiirega liitsarikas, mis on kinnitunud varre tippu. Taim õitseb erinevate andmete kohaselt kas juulis ja augustis või hiliskevadel. Lehtedel ja varrel on iseloomulik sellerit meenutav lõhn.

Eelistab sügavalt haritud toitainerohket mulda ja poolvarjulist kasvukohta. Kasvab rahuldavalt ka täisvarjus.  Paljundatakse juurestiku jaotamise teel kevadel ja seemnetega. Seemned  külvata kevadel, idanemine kestab 14-21 päeva. Kasvukohal soovitav taimede vahekaugus 60×80 cm. Eestis täiesti külmakindel.

Harilikku leeskputke on kasutatud ka Eesti rahvameditsiinis. Usuti, et taim aitab seahaiguste ja punetiste vastu ning teda kasutati usside peletamiseks.

Harilikku leeskputke kasutatakse põhiliselt uriinierituse ergutamiseks ning söögiisu ja seedimise soodustamiseks. Samuti kasutatakse kõhupuhituse, menstruatsioonihäirete, sapi- ja neerukivide korral, sapi erituse soodustamiseks ning köha ja bronhiidi puhul röga lahtistamiseks.

Kasulik ravimtaim taas meie aedades!