Kaunid punakates toonides lehed, uurime lähemalt kuidas tema eest hoolt kanda.
Kreeka k. parthenos = neitsi ja kissos on liaani nimetus. Viinapuuliste (Vitaceae) sugukonnast pärinevasse perekonda kuuluvad vahelduvate sõrmjate liit- või lihtlehtedega, köitraagude abil ronivad heitlehised liaanid. Õied kahe- või ühesugulised, rohekad, silmapaistmatud, koondunud kännastesse, asudes lehtede kaenlas või olles lehtedega vastakuti. Vili 1…4 seemneline tumesinine kuni must mari. Paljuneb hästi seemnetega ja pistokstest. Perekonnas on 15 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ja Himaalajas.
Metsviinapuu on kiirekasvuline ronitaim, mis haarab tugedest või seinast kinni oma köitraagude iminappadega. Tal võib olla väga mitmekesine kasvukuju: keskmise kasvuga või kõrge vääntaim, püstjas puhmas või hoopis pinnakatja. Sõrmlõhised läikivad rohelised lehed muutuvad sügisel väga dekoratiivseks sügavpunaseks ja oranžiks. Väikestel rohekasvalgetel õitel ei ole erilist dekoratiivset väärtust, aga sinakasmustad marjad on tänu oma rohkusele kaunid. Marjad on kibedad ja mürgised! Metsviinapuu kasvab 4-10 meetri kõrguseks, heas kasvukohas lausa 25-meetriseks. Külmakindel ja vastupidav taim. Kasutatakse kiire lahendusena sente, vaadete, aedade jm taimestamiseks ning katmiseks.
Metsviinapuule meeldib päikeseline või poolvarjuline kasvukoht. Mida rohkem valgust on kasvukohas, seda kaunimad on taime sügisvärvid. Ta ei ole pinnase suhtes nõudlik ja talub ka kuivust tänu oma tugevale ja sügavale ulatuvale juurestikule. Metsviinapuu istutatakse tavalisesse aiamulda ning loomulikult meeldib talle viljakas parasniiske pinnas. Sobiv istutuskaugus on 100 cm. Metsviinapuu talub ka tugevat lõikamist. Kui on soov taime noorendada, võib selle lõigata tagasi maapinnast kuni 20 cm kõrguselt. Vältida tuleks istutamist krohvitud seina äärde. Võrseid seina küljest eemaldades tuleb iminappadega kaasa ka krohvi. Kevadel väetada taime kompleksväetisega. Suvel vajadusel 2-3 korda vedelväetisega. Oma agressiivse kasvuga võib ta enda alla jäävad taimed varjutada või tugipinnad raskusega üle koormata, neid kahjustades. Teda tuleks regulaarselt kärpida, et vältida taime arengut piirkondadesse, kuhu seda ei soovita.
Harilik metsviinapuu (P. quinquefolia) on köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel. Sordid: ‘Engelmannii’– köitraod varustatud tipust iminappadega (haardeketastega), seetõttu suuteline ronima mööda siledaid seinu.
Kolmetipuline metsviinapuu (P. tricuspidata) on meil vaevalt mõne meetrini edenev, haardeketastega varustatud köitraagude abil roniv liaan on pärit Jaapanist, Hiinast ja Koreast. Kinnitub kindlalt ja tihedalt tugedele. Lehed väga varieeruvad, äraspidimunajad, kolmehõlmased, jämesaagja servaga, südaja alusega, sügisvärvus kirju punakates toonides. Õitseb juunis-juulis. Viljad väikesed sinakasmustad marjad. Armastab sooja ja kaitstud kasvukohta, meil külmahell, kuid taastub üsna hästi. Kasutatakse siledate seinte haljastamisel, kuivõrd on üks parimaid kinnitujaid liaanide hulgas. Palju sorte: ‘Green Spring’ – lehed väga suured, kuni 30 cm pikad, kolmehõlmalised; ‘Lowii’ – krussis 3…7 hõlmalised lehed ja rikkalik sügisvärvus; ‘Veitchii’ – lehed põhiliigist väiksemad ja puhkedes pronksjad, suvel tumerohelised, sügisel sarlakpunased.