Antud pildil on sellised sinakas-lillad, siis on ka valgeid, mida leiab praegusel aastaajal meie poest. Vaatame, mida peab tegema,et selline põõsataoline puhmas kasvatada 😉

Sünonüüm Campanula muralis on kelluka perekonda kuuluv taimeliik. Liik on pärismaine Dalmaatsia mägedes Horvaatias. Rohkelt ja korduvalt õitseva potilillena on Portenschlagi kellukas saanud Eesti lillepoodides populaarseks eriti 2010ndatel. Enamasti on tegu kultuursordiga ‘Ambella’.

Ühe-, kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond samanimelisest sugukonnast, milles on umbes 300 erinevat liiki. Enamus neist on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes.

Eestis kasvab looduses 8 erinevat liiki. Sinised, violetsed või valged õied on liitlehised, kellukjad, viljaks kupar.

Portenschlagi kellukal (Campanula portenschlagiana)on õied veidi väiksemad -2,0-2,5 cm pikad , lehtrikujulised, tumesinised. Massiline õitsemine algab juuni keskel ja kestab augustini. Ainult, et need liigid kannatavad lumevaestel talvedel, seepärast on parem neid talveks kergelt katta.

Ühe- ja kaheaastaseid kellukaid ning ka püsikutest liike paljundatakse seemnetega, mis külvatakse kevadel kas külma külvikasti või kasvukohale, ainult alpiinsed liigid külvatakse sügisel. Karpaadi-, pisi- ja ümaralehine kellukas annavad ka isekülvi. Püsikuid paljundatakse siiski eelistatult jagamise teel kevadel või augustis-septembris. Asjatundjad paljundavad kellukaid ka pistikutega (nii varre- kui juurepistikutega) kevadel või varasuvel.

Kellukate kasvutingimused on erinevad, sõltuvalt liigi looduslikust kasvukohast. Enamik neist eelistab siiski päikeselist kasvukohta, karpaadi, pošarski, täpitud ja pisikellukas õitsevad hästi ka poolvarjus.

Nii, et kui teil on huvi täita oma aed selliste kaunite õitega, sisi aga seadke sammud meie poole!