Kui hinnata pilti, siis arvan et tegemist on metsataimega, aga kes seda teab tuleb ikka lähemalt uurida.

Uibuleht (Pyrola) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste taimede perekond. Cronquisti süsteemi järgi kuulusid uibulehed uibuleheliste sugukonda, kuid hilisemad molekulaargeneetilised uuringud on näidanud nende kuulumist kanarbikuliste sugukonda.

Teise nimega- talihaljakad, luuvalurohi, lambakõrv, kopikalehed ja varsakabi.

Ümaralehine uibuleht on ilus metsataim. Ta võib kasvada ka puisniitudel, kuid päris lagedatel niitudel mitte kunagi. Uibuleht teab ise, kus kasvada. Inimene aga seda sageli ei tea. Ja nii ongi juhtunud, et uibuleht tuuakse kauni taimena koduaeda kasvama, aga peagi sureb ta välja. Milles siis asi? Uibulehed on mükoriisataimed, nad ei saa ilma seenteta kasvada. Nii et kui uues kasvukohas sobivat seent ei ole, siis taim lihtsalt sureb. Kõige enam meeldivad sellele taimel sellised kohad, kus kasvab kaske ja leppa. Kuna uibulehel on hästi arenenud koostöö seentega, siis ei ole talle kuigi häid juuri vajagi. Tal võib leida vaid armetuid peenikesi juurekesi. Hästi arenenud on metsakõdus roomavad varred, mis annavad rohkesti võsundeid. Võsunditest võib igalt sõlmekohalt välja kasvada maapealne õisikuvarb. Samast ilmuvad ka uibulehe lehed.

Nii et maapinnal oleval varrel õigeid lehti polegi, kõik kasvavad juurmise kodarikuna. Siiski kasvavad õisikuvarval väikesed süstjad kõrglehed. Kodarikulehed on aga, nagu taime nimest arvata võib, enam-vähem ümmargused. Eriti ilusaks muudab need lehed tumeroheline läikiv värvus. Uibulehe lehed on katsudes nahkjad ja tugevad. Niisugused peavad lehed seepärast olema, et talve üle elada. Uibuleht on igihaljas taim. Gröönimaal tehtud katsetes on tema lehed elanud isegi nelja aasta vanuseks.

Väga ilusad on ka uibulehe õied, mis asuvad hõredas kobaras püstisel õisikuvarval. Neil on neli või viis munajat kroonlehte, mille põhivärvus on valge. Kuid sageli pole nad mitte puhasvalged, vaid kauni roosaka, lillaka või isegi roheka jumega. Eriti huvitav on ümaralehise uibulehe õie emakas, mille kael on väga pikk ja allapoole kõverdunud. See on üks tähtis tunnus, mis eristab seda liiki teistest uibulehtedest. Sarnane emakakael on vaid rohekal uibulehel, kelle õied on enam kollakasrohelised ja mis peamine, lõhnatud. Ümaralehise uibulehe õied on tugeva meeldiva lõhnaga. Tugeva lõhnaga kauneid uibulehe õisi korjatakse ka vaasi panemiseks.

Ümaralehist uibulehte on kasutatud rahvameditsiinis uriinieritust soodustava vahendina.

Järgmine kord loodusesse sattudes rohkem suvel võib teda kohata.