Olen kohanud osades aedades, aga ei teadnud et selline huvitav taim.

Vaak (Inula) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond. Perekonda kuulub umbes 90 liiki, kes on levinud nii Euroopa parasvöötmes kui ka Aasia ja Aafrika soojematel aladel.

Vaagid on väga erineva kasvuga. Väiksemad on üksnes mõni sentimeeter kõrged, suuremad võivad kasvada 3 m kõrgeks. Kõrgematel liikidel kalduvad olema väga karedad lehed.

Vaakidel on kollased karikakart meenutavad õisikud, sageli kitsaste keelõitega. Kõigile vaakidele on omased lame õisik, karvane pappus ja aganate puudumine. Vaakide seas on palju ilutaimi, mida kasvatati juba antiikajal.

• Inula helenium – aedvaak (ilutaim, harva metsistub)
• Inula salicina – pajuvaak (Eestis tavaline)
• Inula britannica – inglise vaak (Eestis paiguti)

Mõõklehine vaak (I. ensifolia) on tihedaid  30-60 cm kõrguseid puhmaid moodustav risoomtaim. Peenikestele vartele kinnituvad lineaarsüstjad kuni 9 cm pikkused rootsutud lehed.  Õitseb juulist septembrini umbes 5 cm läbimõõduga kuldkollaste korvõisikutega, mis paiknevad kas üksikult või koondunult lamedatesse liitõisikutesse.  Kasvuks vajab keskmise toitainetesisaldusega kuivemat  lubjarikast mulda ja päikeselist kasvukohta. Seega sobib pigem kiviktaimlasse ja mägiaeda. Tema sort ‘Compacta’ erineb liigist madalama kasvu poolest, kõrgus vaid kuni 20 cm. 

Aedvaak (I. helenium) on tugevakasvuline risoomtaim, keda on vanasti kasvatatud ravimtaimena kopsuhaiguste ravimiseks. Tema juurmised  suured (25-40 x 80-100 cm) munajad kuni munajaselliptilised alt viltjad lehed moodustavad rosette, millede keskelt kasvavad juulis-augustis tugevad 90-200 cm õisikuvarred. Tema suured, kuni 8 cm läbimõõduga kuldkollased korvõisikud paiknevad üksikult või mõne kaupa koos. Ta on üks liblikate aeda meelitajatest!  Kasvuks eelistab kuivemat, keskmise viljakusega pinnast ja päikeselist kasvukohta. 

Hunnitu vaak (I. magnifica) erineb aedvaagist eelkõige tumeroheliste lehtede ja purpursete triipude poolest võrsetel. Õite läbimõõt küündib isegi 15 cm ja laiades sarikjates liitõisikutes on 8-20  korvõisikut.  

Kobarvaak (I. racemosa) võib kasvada aedvaagist kõrgemaks, isegi kuni 2,5 m. Lehed on rohkem piklikud, väiksemad (kuni 45 cm) ja ka tipmistesse kobaratesse koondunud korvõisikute läbimõõt jääb vaid 3,5-6 cm. Ka tema juuri kasutatakse loodusravimina.

Näärmekas vaak (I. orientalis) on eelmistest madalamakasvuline (60-90 cm) ja ka lehtede suurus ulatub vaid 12 cm. Juulis augustis õitseb oranzikaskollaste kuni 9 cm läbimõõduga  korvõisikutega, mis paiknevad ühekaupa varte tippudes.

Valikut on ohtralt, mida katsetada mida mitte. Kui teil kasvab mõni vaak aias tehke aga pilti ja saatke meile!