Minu jaoks taas midagi uut ja huvitavat. Need sinised õied kohe kutsuvad lugema!

Madalakasvuline suvik tore vaariklill püüab pilku oma kauniste taevasiniste õitega. Vaariklille (Nemophila) perekonda kuulub 11 liiki üheaastaseid taimi, kellest enamik kasvab looduslikult Lääne-Ameerikas, mõned liigid kasvavad ka Kanadas, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas. Vaariklillede õied on viie kroonlehega ja meenutavad laia kellukat, õievärvus on valdavalt taevasinine, kuid võib olla ka purpurjas või valge. Vaariklille levinud inglise keelsed nimetused on Baby Blue Eyes, Five Spot ja Littlefoot.
Aiataimena kasvatatakse enamasti Californiast pärit toredat vaariklille e salulille (N. Menziesii). Oma madala ja laiuva kasvuviisi tõttu sobib ta hästi nii peenra ääristajaks kui pinnakatjaks, näiteks rooside alla. Sobib ka veesilmade äärde, kiviktaimlasse ja konteineritesse. 

Taime kõrguseks on 15-25 cm. Õrnade ning sulgjaguste lehtede kohal kõrguvad varre tipul kuni 3 cm läbimõõduga äärtest taevasinised, seest valkjad õiekellukad. Hea hoolitsuse korral jagub habrast ja kaunist õieilu sügiseste öökülmadeni. 

Eelistab päikselist kuni poolvarjulist, kuid tugevate tuulte eest kaitstud kasvukohta ning kobedat, keskmise toitainetesisaldusega, parasniisket kuid vetthästiläbilaskvat mulda. Vajadusel tuleb taimi regulaarselt kasta, muidu kannatab õitsemine. Eriti tundlikud kuiva ja kuuma suhtes on konteinerites kasvavad taimed. 

Taimi võib nii ette kasvatada kui külvata seemned otse kasvukohale. Ettekasvatamiseks külvata seemned märtsis-aprillis külvikasti. Kasvukohale külvates teha külvid aprilli lõpus või mai alguses. Külvid katta vaid kergelt mullaga, jälgida, et idanemise ajal muld läbi ei kuivaks. Olenevalt temperatuurist ilmuvad tõusmed 2-3 nädala jooksul. 

Kauniõielist taime külastavad meelsasti liblikad, mesilased, kimalased. Kahjureist meeldib vaariklill lehetäidele.