Mis elul nimoodi viga kui õnn kasvab koduaias! See taimemaailm on nii võrd huvitavaid nimesid täis et ei teagi kohe mida öelda.

 Kaunis püsik on umbes 200 liigiga ühe- ja kaheaastaste taimede ning püsikute perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, mis levivad kuivades rohtlates ja mäestikupiirkondades, peamiselt Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab looduslikult kaks liiki: üheaastane õnnehein (E. annuus) , mis on harv, esineb rohkem metsistunult ja sagedase taimena jaani-õnnehein (E. acer) . Kultuurtaimena kasvatatakse enamasti oranzhi õnneheina (E. aurantiacus) ja aed-õnneheina (E. hybridus). 

Eriline õnnehein “Ilus”.
Õrn ja armas püsik. Külmakindel, vähenõudlik taim kasvab hästi nii poolvarjus kui päikesepaistelises kasvukohas. Õitseb teisel aastal pärast külvi. Kasutatakse kiviktaimlates, segapeenardes ja lõikelillena. Taime kõrgus 60-80 cm. Mitmeaastane taim on horisontaalse juurestikuga, varred püstised, harunevad. Juurmised lehed laiad, varrel peenemad. Õitsemine – keskmised õied läbimõõduga kuni 5 cm korvõisikuna. Keelõied lillad, roosad, valged, tuppõied kollased. Õitseb juunist augustini 25-30 päeva.

Kasvukoht: armastab valgust, kuid talub ka kerget varju ja kerget külma.
Muld: ei ole nõudlik, kuid paremini kasvab toitainerikkas mullas, ei talu liigniiskust.
Hooldus: pärast õitsemist lõigatakse õisikukandjad ära, kuna need rikuvad taime väljanägemist.
Vegetatiivseks paljundamiseks kasutatakse 3-4 aastaseid taimi. Puhmas jagatakse kevadel, võib ka sügisel, augusti lõpus – septembri alguses. Seemned on madala idanevusega, on soovitav külvata kevadel külvikasti- märtsis-aprillis. Võib külvata ka sügise avamaale. Taimed pikeeritakse, juunis istutatakse välja kasvukohale, taimede vahekaugus 25-30 cm.
Pistikutega paljundamine. Võetakse noored rohtsed võrsed, millel on pungad, istutatakse kobedasse aiamulda kevadel. Lehed ilmuvad kohe pärast juurdumist, siis võib taime istutada alalisse kasvukohta. Väga hästi juurduvad pistikud mikrokasvuhoones. Ühel kohal võivad taimed kasvada kuni 5 aastat.