Milline nimi, eks vahest võib ämmakell terav olla küll.. 😉 Eks see rohkem nali, aga uurime lähemalt, mis see taim endast kõneleb.

Levinud Ameerikas, kodumaa on Mehhiko. Texase viigikaktuse vars koosneb lülidest ning lehed on lapergused ja ellipsikujulised kasvades kuni 15 cm pikkuseks. Epidermis on hallikassinist värvi. Astlad on pikad ning nende alusel on vaevumärgatavad harjased (glohhiidid), millede kättesattumisega tuleb olla ettevaatlik. Tema kasv on kiire ning looduses kasvab üle 1 m kõrguseks harunedes hästi. Suhteliselt vähenõudlik.

Perekonda kuulub üle 200 kaktuse.

• Suureviljaline viigikaktus (O. ficus-indica)
• Kuld-viigikaktus (O. microdasys)
• Valgekarvane viigikaktus (O. leucotricha)
• Harilik viigikaktus (O. vulgaris)
• Silinder-viigikaktus (O. cylindrica)
• Texase viigikaktus (O. phaeacantha)

Temperatuur ja niiskus

Suvel võib olla soojemas ruumis, kuid talvel tahab jahedat (8-10 kraadi). Minimaalne temperatuur 7 kraadi. Talub kuiva õhku. Suvel võib viia õue.

Valgus

Talvel hoida väga valges ja jahedas. Kevadel tuleks otsese päikesevalguse eest kaitsta, muul ajal ei tee see liiga. Väheses valguses venib välja.

Kastmine

Kasvuperioodil (kevadel ja suvel) kasta korrapäraselt ja rikkalikult. Ei ole tundlik liigniiskuse suhtes. Augustist tuleks kastmist oluliselt vähendada, talvel kasta kord kuus või isegi harvem. Liigne vesi tuleks aluselt eemaldada.

Väetamine

Suvel (märtsist oktoobrini) võib väetada nõrga väetiselahusega või spetsiaalse kaktuseväetisega iga 2-3 nädala tagant. Muul ajal ei pea väetama.

Õitsemine

Õitseb maist augustini ning õied on sõltuvalt liigist kollased, oranžid või punased. Õied kasvavad välja lapikute lülide külgedelt. Õitsemise ergutamiseks peab talvel hoidma jahedas ja väga valges kohas. Toatingimustes ei ole lihtne õitsema saada. Viljad on kuni 10 cm suurused, ovaalsed ja söödavad.

Ümberistutamine

Ümber tuleks istutada kevadel (märtsis-aprillis) kasutades nt kaktusemulda. Muld peab olema savine, kivine ja vett läbilaskev. Nooremaid võib istutada igal aastal, vanemaid igal teisel või kolmandal aastal. Vanemaid taimi istutada suhteliselt suurde potti, kuna neil on tugev juurestik.

Paljundamine

Seemnete või pistikutega (lüliliste liikide puhul lülidest). Varrelüli panna pärast eemaldamist 3 nädalaks sooja ja varjulisse kohta kuivama. Pärast seda panna kergesse liivasesse substraati juurduma.

Kui teil on kodus, siis julgelt kirjutage meile ja jagage oma kasvatunippe ka meiega!