Kivirikke käsitlesin, aga tooksin eraldi välja veel selle sordi. Lihtsalt nii kaunid õisi kohata kividel on imeline.

Saxifraga oppositifolia , lilla saxifrage või lilla mägine saxifrage , on taimeliik, mis on väga levinud kõrge Arktika piirkonnas ja ka mõnel kõrgel mägisel alal lõuna pool, sealhulgas Suurbritannia põhjaosa, Alpid ja Kivised mäed .

See on madalakasvuline, tihedalt või lõdvalt matistatud taim, mis kasvab kuni 5 cm (2,0 tolli) kõrguseks, pinna lähedal hiiliva või harjumuspärase hargnemisega mõnevõrra puitunud oksadega. Lehed on väikesed, ümmargused, soomusekujulised, neljas reas, varjatud äärtega. Lilled on üksikud lühikestel vartel, kroonlehed lillad või lillad, palju pikemad kui tupplehed . See on üks esimesi kevadlilli, jätkates õitsemist kogu suve kohtades, kus lumi sulab hiljem. Lillede läbimõõt kasvab umbes 13 mm-ni.

Ta kasvab igat tüüpi külmavöötmes kuni Arktika elupaikadeni, tavaliselt merepinnast kuni 1000 meetrini (3300 jalga), värvides paljudes kohtades maastikku.

Šveitsi botaanik Christian Körner leidis, et taim kasvab Šveitsi Alpides kõrgusel 4 505 m (14 780 jalga), muutes selle kõrgeimaks kõrgendikuks Euroopas. On teada, et kasvab ka Gröönimaa põhjaosas Kaffeklubbeni saarel , temperatuuril 83 ° 40 ° E , mis on maailma põhjapoolseim taimestik. Selle taime lilli võivad tarbida teatud loomaliigid, näiteks külmaga kohanenud Gynaephora groenlandica röövikud , Arktika villkaru röövikud.

See on alpi aedades populaarne taim , kuigi soojas kliimas on seda keeruline kasvatada.

Söödavaid lille kroonlehti süüakse eriti Nunavuti osades, kus pole rohkesti marju. Need on alguses mõrud, kuid umbes ühe sekundi pärast muutuvad nad magusaks. (Need on ka veidi kleepuv.) On teada, et inuittide nagu aupilaktunnguat . Lehtedest ja vartest pruulitakse taimetee jaoks: paljude Nunavummiutide sõnul on tee parim hooaja lõpus, kui lilled on surnud.

Selline huvitav alamliik taimest kivirik.