Kohtab tihti aedades või kiviktaimlates, kaunid õied ja uurime lähemalt mida ta endast kõneleb.

Kivirik (Saxifraga L.) on kivirikuliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Kivirik on kivirikuliste sugukonna suurim perekond, kuhu kuulub umbes 440 liiki. Kiviriku perekonna esindajad kasvavad arktilis-alpiinsetes ökosüsteemides põhjapoolkeral. Enamuse liikide levilaks on lähisarktiline kliimavööde.

Nimetus: tuleneb ladinakeelsetest sõnadest „saxum”- kalju  ja „frango” – lõhkuma nimelt on ta  võimline kasvama kaljupragudes.
Liigikirjeldus: Perekonda kuulub umbes 370 liiki, mis on levinud põhjapoolkera mõõduka ja arktilise kliimaga aladel, Aafrika troopilistes mägedes. See on mitmeaastane rohttaim, harvem ühe- või kaheaastane taim kõrgusega 5-70 cm.,mis moodustab tihedaid ja kohevaid mättaid. Lehed on koondunud juurmisse rosetti; nad on kujult erinevad, lihavad või nahkjad, enamikul liikidel on lubakirme, mis annab leheservale hõbedase värvuse. Õied korrapärased, viie kroonlehega, tähekujulised, valged, kollased või roosad, tavaliselt koondunud pöörisjasse õisikusse. Õitsevad maist augustini. Vili – paljuseemneline kupar, seemned on peenikesed.

Mõningasi liike:

• Saxifraga hirculus – kollane kivirik, haruldane
• Saxifraga granulata – harilik kivirik, paiguti
• Saxifraga tridactylites – väike kivirik, paiguti
• Saxifraga adscendens – püstkivirik, haruldane

Kultuurtaimedena kasvatatakse Eesti aedades:

• Saxifraga hypnoides – sammalkivirik
• Saxifraga umbrosa – varjukivirik
• Saxifraga x arendsii – Arendsi kivirik
• Saxifraga x haagii – Haagi kivirik