Kuulub marantaliste (Marantaceae) sugukonda pärinedes Lõuna-Ameerikast.
Tiigerlehiku lehed on suured ja ovaalsed, nende lehed on kaetud huvitavate vöötidega ja triipudega. Nad kasvavad 30-60 cm kõrguseks. Samas sebra-tiigerlehik võib kasvada kuni 90 cm kõrguseks.
Tiigerlehikud on toatingimustes kasvatades pigem nõudlikud, kuna vajavad soojust ja kõrget õhuniiskust.
Liike on 300 ringis.
- tiigerlehik (C. roseopicta)
- kollane tiigerlehik (C. crocata)
- vau-tiigerlehik (C. makoyana)
- sebra-tiigerlehik (C. zebrina)
- kostariika tiigerlehik (C. warscewiczii)
- habe-tiigerlehik (C. rufibarba)
- C. lancifolia / C. insignis
- C. lietzei
- C. lubbersii
- C. medio-picta
- C. picturata
- C. medallion
Temperatuur ja niiskus
Temperatuur peaks olema soe (18-22 kraadi) ning soovitavalt ei tohiks langeda isegi talvel alla 16 kraadi. Sebra-tiigerlehik võib olla ka jahedamas ruumis. Temperatuurikõikumiste osas on osad liigid vägagi tundlikud. Nad ei talu tuuletõmbust.
Valgus
Tiigerlehikule sobib hajusvalgus. Pigem võib kasvukoht olla valge, sest see aitab säilitada lehtede huvitava mustri. Vältida tuleb otsest päikesevalgust.
Kastmine
Kastes tuleb jälgida, et muld oleks pidevalt niiske, sest taim on läbikuivamise suhtes tundlik. Talvel tuleks kastmist piirata. Vesi peaks olema pehme ja toasoe. Üleliigne vesi tuleks pärast kastmist potist eemaldada. Liiga kuivaga hakkavad leheservad kuivama ja/või rulluma. Võib piserdada õhusniiskuse tõstmiseks ja/või asetada poti lähedusse veeanuma.
Väetamine
Kevadest sügiseni tuleks väetada kord kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Muul ajal ei pea väetama. Liigne väetamine võib mõjutada lehtede mustrit.
Õitsemine
Tegemist on eelkõige lehtdekoratiivsete taimedega. Samas õitseb suvel nt kollane tiigerlehik, kelle õied on heleoranžid. Õitsemise soodustamiseks tuleks teda oktoobrist detsembrini hoida kaitstuna lambivalguse eest.
Ümberistutamine
Ümber tuleks istutada vähemalt igal teisel kevadel kasutades sõmerat ja huumusrikast mulda. Kasutada võib ka tavalist toalillemulda, mis on nõrgalt happeline. Pott ei tohiks olla liiga sügav, vaid pigem lai.
Paljundamine– paljundada saab hilissügisel jagamise teel või ka pistikutega.
