Looduses kasvav neligiline! Uurime mida me tema kohta teada saame!

On nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.

Aasnelk on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab kuni 90 cm kõrguseks. Lehed on rohelised kuni rohekashallid, sihvakad ja kuni 8 cm pikad; ulatuvad varrest rõhtsuunas 20–30 cm kaugusele.

Esimesena kirjeldas aasnelki teaduslikult Carl von Linné 1754. aastal. Antiik-Kreekas pühendati aasnelk oma kauniduse tõttu armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphroditele. Taime ladinakeelne perekonnanimi tähendab ‘jumalik lill’ ja liigiepiteet ‘uhke, suurepärane’. Saksakeelne nimetus Prachtnelke tähendab eesti keelde tõlgituna ‘tore nelk’. Tallinna turul on seda lille kutsutud ka metsanelgiks

Aasnelk on tavaliselt 40–90 cm kõrge ja tema õie suurus ulatub 3–5 cm. Õied avanevad peene varre tipus. Oma väliselt kujult sarnaneb aasnelk kõige enam nõmmnelgi roosaõielise vormiga. Teistest nelgilistest on taim eristatav oma roosakaslillade õite poolest.

Õied on varrel 2–5 kaupa hõredais õisikuis. Harva on õied ka üksikult varre tipus. Õie läbimõõt on 3–5 cm. Õiel on viis sügavalt lõhestunud narmalist kroonlehte, mis on roosakat või helelillat värvi ja aluse lähedal rohekad. Õied on magusa lõhnaga. Suvel moodustuvad varre otsa harulised õiekobarad. Õieraag on 2 cm pikk. Õies on 10 tolmukat ja 2 emakat. Õietupp on silindriline, keskmiselt 23 mm pikk ja 5 mm lai. Aasnelk on levinud aialill ning sellest on aretatud kultivare ja hübriide. Nende õievärv ulatub valgest punase ja lillani ning tavaliselt on õied keskelt rohelised.

Aasnelk õitseb juunist septembrini. Õitseaega pikendab see, kui närtsinud õied vahetult pärast äraõitsemist eemaldatakse, kui seemned ei ole veel valminud. Metsaalustel kasvavad lilled õitsevad seejuures 4–5 nädalat hiljem kui niitudel kasvavad taimed.

Rikkalikumalt on aasnelgil õisi siiski suve esimesel poolel.

Aasnelgi viljaks on neljaks jagunev kupar, mis on tupest veidike pikem. Varred on paljad, sõlmekohtadest paksenenud ja 30–60 (90) cm kõrged. Vars on taimel nõrk ja pikk, mistõttu lamandub taim kergesti, kui mõni muu taim ei ole teda toetamas. Õitega varsi on enamasti üks, harvemini mitu. Vars on alusel tõusev, lihtne või ülemises osas harkjalt harunenud.

Lehed võivad olla punakad ja kuivavad ruttu. Varrelehed on lineaarsüstjad, enamasti üle 4 cm pikad ja 0,3–0,6 cm laiad. Õietupe alusel on kaks, harva kolm paari kõrglehti, mis ulatuvad kuni kolmandikuni 2 cm pikkustest õietuppedest. Tupp on kuni 2 cm pikk ja teravahambuline. Alusel on tupp lisatupega. Kroonlehed on roosakasvalged kuni helelillad, tipust poolest saadik sõrmjalt narmastunud, neelu kohal aga ripsmelised. Kroonlehtedel on üks roheline või punane täpp. Alumised lehed tömbid ja ülemised süstjad.

Eestis on aasnelk kolmest pärismaisest nelgiliigist suurim ja üks sagedamini peetav aialill. Hiiumaal kasvab ta kohati üsna tavalise taimena peamiselt idaranniku laidudel ja seal leidub kohti, mis värvuvad nelgiõitest roosakaks ja lõhnavad lilleaiana. Üldiselt leidub aasnelki Eestis paiguti, peamiselt Põhja-Eestis ja Loode-Eestis niitudel, puisniitudel ja võsastikes.

Põhja-Eesti levilast on Tallinnast ida poole jääv osa suures osas hävinenud, seal esinevad veel vaid jäänukpopulatsioonid. Lõuna-Eestis on aasnelk levinud hajusalt. On teada, et varem on aasnelk olnud suure levikuga Tartu ümbruses, kus aga viimasel ajal on palju populatsioone hävinud. Samas on säilinud sama linna ümbruses ka mõned suuremad populatsioonid. Aasnelk levib Eestis oma loodepiiril.

Aasnelk ei hakka mitte igal sammul silma, kuna kasvab kohati ja vähesel arvul koos. Harva võib kohata ka aasnelgi valgeõielist vormi.