| Blogi postitused

Kindlasti võib see esmalt kummaline tunduda, et mida jaanuari kuus teha, aga seda me uurimegi!

Viige välja auga teeninud jõulupuu. Jaanuari algus on tagumine aeg lõpetada taimede talveks katmine.

  • Viige välja auga teeninud jõulupuu. Põletage see või laasige paljaks, oksad sobitage talvekatet täiendama, tüvele saab suvel ronima suunata herned või aedoad.
  • Jaanuari algus on tagumine aeg lõpetada taimede talveks katmine. Ühtlasi võib neile kaitseks kevadpäikese eest hakata paigutama varjukangaid.
  • Toitke linde. Sellest on teilegi kasu, sest toidulauda külastavad linnud vaatavad üle ka aia puud ja põõsad ning korjavad ära koorepragudesse talvituma pugenud kahjurid.
  • Kontrollige panipaikadesse viidud puu- ja köögivilju. Eemaldage riknenud viljad, ning kui närilised on palju kurja teinud, puistake mürki ja seadke üles lõksud.
  • Trampige lumi noorte puude ja põõsaste ümber tihedaks. Siis ei pääse hiired lume alt nii kergesti nende koort närima.
  • Lund rookides ärge kuhjake seda suurtesse hunnikutesse – siis sulab see kevadel kaua ja lumehunniku all võib tekkida haudumine. Samal põhjusel loopige laiali ka suured hanged.
  • Et lumi oksi ei murraks, raputage noored puud suuremate lumesadude järel puhtaks. Seda abi ootavad eriti okaspuud ja koonusja võraga kultivarid.
  • Viige toataimed duši alla või puhastage nad tolmust märja lapiga. Nõnda paraneb taimede välimus ja ühtlasi märkate varakult, kui neile ilmuvad kahjurid.
  • Toa tuulutamisel ja akna avamisel jälgige, et toalilled ei jääks külma tuule kätte.
  • Vaadake üle aiatööriistad. Teritage käärid ja saed, värvige üle istutuskühvlite käepidemed, puhastage-õlitage muruniiduk, harutage lahti aianöör ning kerige see uuesti korralikult kerra.
  • Kasutage juhust ja lugege erialast kirjandust, küsige nõu asjatundjailt. Neilgi on talvel rohkem aega ning nad on abivalmimad.

gal aednikul jääb sügisel hingele kripeldama mõni taim või kooslus, mida oma aeda veel saada sooviks. Aeg, mil igal hommikul lund lükata tuleb, on parim, et oma järgmise hooaja uutele tulijatele paika valida.

Esiteks on talvises karges õhus mõtted selged, teiseks annavad järjest suurenevate lumehunnikute asukohad aimu sellest, kuhu taimi istutada ei tasu.

Kõigepealt aga vaadake oma aeda paaril hommikul kodu eri akendest ning mõelge, kas aknast paistab see, mida seal näha soovite. Võimalik, et suvine vaade rõõmustas silma, aga talvel pole pilku kusagile kinnitada. Tasuks mõelda, ehk on just sellesse paika vaja istutada kevadel mõni puu, põõsas või püsik, mille lume alt välja jäävad osad valgel taustal silma rõõmustaksid või linde ligi meelitaksid.

Pärast seda, kui olete toas hommikukohvi juues mõned ideed üles tähendanud, tuleb riidesse panna ja õues tiir ümber maja teha. Loomulikult võib samal ajal ka käigurajad labidaga puhtaks lükata, sealjuures tasub uurida, et kuhu käsi lume lükkab. Sinna, kuhu kipuvad vallid ja mäekesed tekkima, ei tohiks puituvate okstega taimi istutada. Varem väikestest ümaratest elupuudest või õitsvatest enelatest planeeritud hekirivi tuleks sellistes kohtades asendada hoopis põõsjaks kasvavate rohttaimedega, näiteks päevakübarate, pojengide, päevaliiliate või kõigi nende kombinatsiooniga.

Tihedaks vajuv lumi võib küll tekitada olukorra, kus rohtsed püsikud tärkavad hiljem, aga kuna nende maapealsed osad talveks nagunii närbuvad ja kevadel alustavad kasvamist nullist, pole hirmu, et lumi need katki murrab. Kelgumäeks sobiva lumevalli ümbrust tuleks uurida eriti hoolikalt, et kelguteele põõsaid ja puid ei jääks.

Jälgige lemmikute radu

Valgel taustal on kenasti näha ka lemmikloomade liikumisrajad. Kui kass üle peenra kõnnib, pole sest hullu midagi, aga majavalvuri teekonnale on parem istutusalasid mitte kavandada. Sinna ei jää nagunii midagi püsivalt kasvama, kuna koerad kasutavad järjepidevalt samu radu ja tambivad pinnase nii tihedaks, et isegi muru ja võilill annavad alla. Samuti on hästi näha kohad, kuhu loomad end kergendama kipuvad – ehk on targem mõni taim uuel hooajal sellisest paigast mujale viia.

Ka inimeste käiguteed võib talvel üle vaadata, vast tasub käidavamatele kohtadele kevadel sillutis, murukivi või astekivid paigaldada. Üle muru on rohelisel ajal muidugi mõnus kõndida, aga kui käimisteedele on koormus suur, siis ilusat muru seal ei kasva ja niiskemal perioodil kipuvad need paigad poriseks minema. Ka see, kui murult talvel lumikate pealt ära lükatakse, ei mõju tema kasvule hästi.

Märkige vaatlustulemused üles

Lisaks tasub uue pilguga vaadata ronitaimede peenraid. Ehk tuleks taimedele hankida mõni edevam tugivõre, mis aiaskulptuurina silmale ilu pakuks, või piisab olemasoleva tugisüsteemi erksamaks värvimisest. Sinna külge võib riputada ka lindude söögimaja või jõulutuled.

Kes varakult alustab siis ehk rohkem jõuab!