Taas uhke leheline totaim, uurime kui palju tema hoolt soovib!

Diifenbahhia (Dieffenbachia) on troopilise Ameerika 30-liigiline taimeperekond võhaliste sugukonnas. Diifenbahhiate toataimedena kasvatamine oli populaarne juba 19 sajandil. Enamik sorte on aretatud tähnilisest ja putk-diifenbahhiast. Eestis on kõige sagedasem suurte laiguliste lehtede ja mitme meetri kõrguseks kasvava varrega „Tropic Snow”, populaarsed on ka rikkalikult haruneva varrega „Rudolph Roehrs”, heledama kesksoonega „Green Magic” ja smaragdrohelise lehega „Reflector”.

Uusi ja huvitavaid sorte aretatakse pidevalt juurde. Mõnel on vaid üks jäme vars, teistel palju peenemaid harunevaid varsi. Ka lehe kujus, suuruses ja mustris on erinevusi. Ainuüksi Hollandis kasvatatakse igal aastal rohkem kui 1,5 miljonit diifenbahhia potitaime. Diifenbahhia ingliskeelne nimetus dumb cane tähendab tõlkes tumma piitsa ja tuleneb sellest, et varem anti Lõuna-Ameerika istandustes enne tööleminekut orjadele diifenbahhia varsi närida. Varte närimine ja taimemahla koos süljega allaneelamine halvab kõnekeskuse, kuid motoorika säilib. Nii kulub vähem aega lobisemisele ja rohkem tööle. Pahatihti lõppesid üleannustamised surmaga.

Diifenbahhia on mürgine ka koduloomadele, eriti puurilindudele. Kui vangistuses peetav papagoi tuppa lendama lasta, peaks diifenbahhia tema lennuruumist eemaldama või riidega katma. Vangistuses peetav eksootiline lind võib toas süüa ka mürgiseid taimi, mida nad enamasti vabaduses elades toiduks ei tarvita.

Kui me aga diifenbahhia lehti või varsi salatiks ei kasuta, sobib ta hästi kodusid ja muid soojemaid ruume kaunistama. Diifenbahhia pole nõudlik asukoha suhtes. Ta kasvab meelsamini otsese päikesekiirguse eest varjatud paigas, kus õhutemperatuur on vahemikus +16 … +25 ºC. Lakke kinnikasvanud või alt laasunud kõrge varrega taime on kerge noorendada. Kevadel või suvel tuleb sellisel taimel vars lihtsalt lühemaks lõigata. Lõikekohast väljaimmitsevat mahla ei tohi lasta nahale sattuda, sest see võib põhjustada nahaärritust või villide teket. Äralõigatud varre tipuosa võib paljundamiseks kasutada, kui see juurdumiseks vette või kergemasse mulda istutada. Allesjäänud varre-osa kasvatab mõne nädalaga uinupungadest uued võsud.

Diifenbahhiale meeldib samuti kasvada suhteliselt väikeses potis. Kui suur ja kõrge taim raskuse tõttu püsti püsida ei taha, võib taime koos väikese potiga suuremasse panna ja kahe poti vahe ümberkukkumise vältimiseks kividega täita.

Jagage oma pilte toataimedest!