| Blogi postitused
Pildil sort smaragd

Floristikas kui ka aianduses ja mujal leiab elupuu küllaldaselt kasutust, kui uurime kuidas siis esmapilgul nii lihtsat puud tegelikult kasvatada on!

Elupuu on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast.

Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna. Elupuu on pärit Põhja-Ameerika idaosast Suure järvistu ümbrusest. Elupuu on nimetuse saanud pikaealisuse järgi.

Tuntud ja hekitaimena paljukasutatud harilik elupuu on mürgine. Enne kui see oma aeda istutada, võiks mõelda, kas tahad oma aeda üleni mürgist puud. Elupuu on tuntud ka kui surnuaia puu.

Harilik elupuu (T. occidentálisOccidentalis – läänepoolne; viitab liigi päritolule Ameerikast (läänest). Puud kasvavad 15…25 m kõrgeks, tüveläbimõõduga 0,5 kuni 1 m. Haabitus enamasti koonusjas kuni silinderjas, tüve koor hallikas ja pikuti lõhestunud, juurestik maapinnalähedane. Harilik elupuu oli ilmselt üks esimesi võõrpuuliike, milline toodi Ameerikast Euroopasse ja see toimus aastal 1545 (1536). Hariliku elupuu kodumaaks on  Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glaucaP. marianaBetula papyriferaAcer rubrumAbies balsamea jt. liikidega. Võrsed vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega. Pungad väikesed, lamedad, soomuste alla peidetud. Okkad soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5…4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid munajad, umbes 1 cm pikad, 8…10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses.  Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Kuivõrd elupuu on kerge paljundada ja ta on meeldiv liik kasutamiseks haljastuses, on aretatud harilikust elupuust hulgaliselt sorte. ‘Columna’ – korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised;  ‘Fastigiata’ – laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; ‘Malonyana’ – kitsassammasjas 10…15 m kõrgune tihedaoksine sort; ‘Pendula’ – kuni 5 m kõrgune rippoksaline leinavorm, soomused sinakasrohelised; ‘Filiformis’ – madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega  rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on; ‘Danica‘Dumosa’‘Globosa’‘Hetz Midget’‘Hoveyi’‘Little Champion’‘Little Gem’‘Mecki’‘Recurva Nana’‘Tiny Tim’, ‘Umbraculifera’‘Woodwardii’. Koonusjad; ‘Holmstrup’‘Rosenthalii’. Kollased sordid; ‘Cloth of Gold’‘Europe Gold’‘Golden Globe’‘Holmstrup Yellow’‘Lutea’‘Lutea Nana’‘Semperaurea’‘Sunkist’‘Vervaeneana’‘Wareana Lutescens’

Hiigel-elupuu ( T. plicáta) Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2…3 m. Võra noortel puudel koonusjas, vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glaucaP. sitchensisP. engelmanniiPseudotsuga menziesiiPinus monticola jt.). Võrsed  lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad väikesed, peidetud soomuste alla. Okkad soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. Käbid munajasovaalsed, helepruunid, 1…2 cm pikad, 10…12 soomustepaariga. Seemned valmivad esimesel aastal ja on ümbritsetud tiivaga. Puud eelistavad kasvada suure õhuniiskusega aladel. Euroopasse toodi hiigel-elupuu veidi üle 3 sajandi hiljem kui harilik elupuu ja on meil osutunud üsna külmahellaks. Palju puid hukkus 1939/40 aasta karmil talvel, kuid siiski on mõned puud osutunud üsna külmakindlateks ja kasvavad ilusasti. Üks suurematest puudest kasvab Valgamaal, Taagepera pargis, ja Saaremaal, Järvseljal jm. Eestis kasvavaid hiigel-elupuid paljundades peaks neist saama võrdlemisi külmakindlaid järglasi. Hiigel-elupuu külmakindlus suureneb koos vanusega ja noored puud tuleks istutada põhjapoolt varjatud kohtadesse, hea oleks harilike kuuskede varju, millised siis, kui hiigel-elupuu on juba 3…4 m kõrgune, võiks järk-järgult maha raiuda. Saaremaal kasvavad hiigel-elupuud annavad ka tublisti looduslikku uuendust. Sorte on aretatud mitmeid, kuid meil need talvekahjustuste tõttu väga pole levinud. Nimetamist väärivad siinkohal vaid: ‘Aurescens’ – kasv nagu põhiliigil, noored võrsete soomused rohekaskollased; ‘Hillierii’ – ebasümmetrilise kasvuga kääbussort, võrsed tihedad, väga lühikesed; ‘Zebrina’ – laikoonusjas suur puu, okastik sebraviisil noorelt kollaste vöötidega, hiljem valgete vöötidega.

Korea elupuu (T. koraiénsis) Korea elupuu kodumaaks on  Korea poolsaar, kasvades seal kõrgema laiuva põõsana või madala kuni 10 m kõrguse puuna. Vanemad võrsed jämedad, ümarad, kaetud üsna tihedalt pruunide soomustega, noored võrsed samuti tugevad, tömbid, võrsele hoiduvad. Pungad pisikesed, paistavad tipusoomuste vahelt helepruunide täppidena. Soomused, tömbid, tihedalt võrsele hoiduvad, pealt läikivrohelised, noortel võrsetel tipuosas pealt  valkjate servadega, soomuste alaküljed peaaegu kriitvalged (kõige valkjama soomuste alaküljega elupuuliik). Käbid munajad, valminult helepruunid, 1…2 cm pikad, seemneid 2, tihti 3 iga soomuse all. Seeme piklik, ümbritsetud tiivaga. Vanem dendroloogiline kirjandus annab miskipärast kirjelduse, kus mainitakse, et korea elupuu on meil külmahell. Tegelikult on tegemist meie oludes üsna külmakindla puuga, millist sobib tänu oma kriitvalgele soomuste alaküljele senisest palju enam kasvatada. Praeguseks on korea elupuu eksemplare leida vaid botaanikaaedades, erakogudes, Järvseljal jm. Ida-elupuu (T. orientális) Hiina ida- ja kirdeosas ning Korea poolsaarel kasvav kuni 20 m kõrgune puu on meil kasvatamiseks liiga külmahell. Lõuna- ja Lääne-Euroopa haljastuses kasutatakse liiki ja tema peaaegu sadakonda sorti rikkalikult.

Elupuu hekitaimena annab kõige kiiremini soovitud tulemuse – aastaringse privaatsuse ja koduhoovi ümbritseva rohelise seina. Vastavalt soovile võite osta kas väikesed 50 cm taimed või kohe 2 m taimed.

Istutusauk kaeva kaks korda suurem, kui istiku mullapall. Istutusauku lisa okaspuudele mõeldud mulda või turvast. Istutamisel jäta taime juurekael ja mullapind samale kõrgusele.
Jooksvale meetrile istuta 2-3 taime nii, et taimede küljed peaaegu kokku puutuvad, sest nõnda saad kiiresti kauni ja tiheda heki.
Peale istutamist tuleb taimed kindlasti kasta ning lõigata taimede ladvad kuni 20 cm tagasi. Tagasilõikamine tagab taimede kiirema kokku kasvamise.
Kevadel kasuta okas- ja elupuude raviks ning tugevdamiseks ASB Greenworldi mõrusool 3l, mis aitab taimel paraneda külmakahjustustest ning taastada erksa värvi ja tugevdada juurestikku.
Ära unusta taimi ka suvel kasta! Taimi kasta põhimõttel, et pigem harva kuid väga põhjalikult.

Kõige kiirema kasvuga sort hekiks on ’Brabant’ (juurdekasv aastas kuni 40 cm), kui heki kasvamisega kõrgusse on rohkem kannatust oodata, siis ilusa heki saab sortidest ’Smaragd ja ’Holmstrup’.’Smaragd’ on tiheda korrapärase kitsaskoonilise võraga puu, aastane juurdekasv kuni 15 cm. ’Holmstrup’ on ilusa võraga ja tumerohelise okkaga elupuu, aastane juurdekasv kuni 10 cm.

Taas natuke lugemist pikemalt, aga hea teada mida võiks heki kasvatamisel katsetada!