Milline huvitav õisik ja taim ise. Uurime lähemalt, sest egas kunagi ei või teada millega üllatatakse!

on liblikõieliste sugukonda mimoosi perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Taime nimetus nii eesti (“häbelik”) ja kui ka ladina keeles (“pudica“, Carl Linné pandud nimetus 1753. aastast) tuleneb tema omadusest puudutuse ajel lehed sulgeda ja longu vajuda. Samast on tuletatud ka rahvalikud nimetused nagu ingliskeelne touch-me-not (“ära-puuduta-mind-lill”), mis omakorda seostub samatähendusliku ladinakeelse piiblifraasiga noli me tangere.

Noorte taimede vars on jäik ja püstine, muutudes ajaga ronivaks või roomavaks. Vars on peenike ja harunev. 1,5 meetri pikkune vars võib olla vähemal või rohkemal määral astlalised.

Kahelipaarissulgjates liitlehtes on 10–26 lehekest. Ka leherootsud on astlalised. Lehekaenaldest puhkevad kahvaturoosadest või punakatest õitest koosnevad nutid. Nuti läbimõõt on 8–10 mm.

Mimoosi vili on kaun. Tavaliselt on 2–8 kauna kobaras koos, iga kaun 1–2 cm pikk. Mimoosi pruunid seemned on 2,5 mm pikkused ja kaetud tugeva kestaga. Mimoos on nii tuul- kui ka putuktolmleja.

Lisaks sellele, et häbelik mimoos (Mimosa pudica) on kaunis ja habras toataim, on ta tõepoolest ka „häbelik“, vähimagi puudutuse korral voldib ta oma kaunid lehed kokku ja leheroots langeb alla.

Longu laseb mimoos ka oma lehed ööseks ja siis, kui kasvukoha temperatuur langeb alla +16°C. Peale longu vajumist taastub lehe normaalne seisund maksimaalselt tunni möödudes.

Looduslikult kasvab häbelik mimoos Kesk-ja Lõuna-Ameerika troopilistel aladel, kust ta on levinud maailma väga erinevatesse piirkondadesse ning kohati omandanud umbrohustaatuse. Häbelik mimoos kuulub liblikõieliste sugukonda ja sarnaselt teiste liblikõielistega on mimoosi juurtel mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku. Häbeliku mimoosi lehed on kahelipaarissulgjad, õied on väikesed ja helelillad (roosad) ning koondunud ümaratesse nuttidesse. Mimoos kasvab 30-60cm kõrguseks.

Häbelik mimoos tahab kasvamiseks niiskust, seepärast tuleks kuivas kasvukohas teda ka piserdada. Kasta regulaarselt, suvel rohkem, talvel veidi tagasihoidlikumalt. Kuid vältida läbikuivamist ja ülekastmist. Väetada kevad-suvisel kasvuperioodil tagasihoidlikult, talvel üldse mitte.

Kasvukoht peaks olema valge ja päikseline, kuid vältida suvist keskpäevast otsest päikest. Sobivaim kasvukoha temperatuur võiks olla vahemikus +18…+22°C. Ümberistutada kevadel, märtsis-aprillis. Mimoosile sobib huumusrikas, neutraalse või pisut leeliselise reaktsioniga ja vett hästi läbilaskev muld.

Kuigi häbelik mimoos on suhteliselt lühiealine, on teda lihtne paljundada (kas isekorjatud või ostetud) seemnetega, mida võib külvata igal ajal. Kuigi see on keerulisem, saab paljundada ka ladvapistikutega, mis on soovitav võtta kevadel või suvel. Noore mimoosi harunemise soodustamiseks
ja põõsasja kuju saavutamiseks võib taime veidi kärpida.

Aina uusi katsetusi meie taimesõpradele!