| Blogi postitused
Pildil pikalehine mailane

Taas midagi teissugust või siis kellelegi just tuntud, aga uurime mida ta enda kohta kõneleb!

Teiste nimedega: jooksjarohi, paistetuse rohi, eerenprüüs ja hundihamba rohi.

Mailane (Veronica L.) on iminõgeselaadsete seltsi teeleheliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Varem paigutati mailased mailaseliste sugukonda. Mailased on teeleheliste kõige liigirikkam perekond: sinna kuulub 300–500 liiki.

Mailased on ühe- või mitmeaastased rohttaimed; leidub ka poolpõõsaid. Nad kasvavad enam-vähem kõikjal põhjapoolkeral, kaasa arvatud tundras ja kõrgmägedes.

Mailasi iseloomustavad 2 tolmukaga väikesed õied, mis võivad niihästi olla pika õievarrega kui asuda taime varrel üldse ilma õievarreta. Õied koonduvad õisikusse, milleks mailastel on tavaliselt tähad, sarikad või pöörised. Juur võib olla ükskõik milline, alates narmasjuurestikust kuni jämeda hargneva risoomini. Vars võib samuti olla ükskõik milline, alates püstisest kuni roomavani. Varred ja lehed võivad olla nii siledad kui karvased. Leheseis on tavaliselt vastastikune.

Mailaste seas leidub ravimtaimi ja häid meetaimi. Paljusid neist kasvatatakse ilutaimena.

Teaduslikult esmakirjeldas mailaste perekonda 1753. aastal Linnaeus, fikseerides teadusliku nimena juba ammu enne teda käibinud ladina nimekuju. B. Golovkini väitel andis selle nime taimele püha Veronika auks saksa botaanik Leonhart Fuchs 1542. aastal. Samas on väidetud, et see taimenimi esines juba vanakreeka ja vanarooma autoritel.

Harilik mailane ei ole meil nii tavaline kui temaga väga sarnane külmamailane, kuid siiski on mõtet temast juttu teha. Nimelt on harilik mailane juba ammust ajast kasutusel olnud ravimtaim, kes on aidanud väga paljude hädade vastu. Loomulikult on nende kahe liigi sarnasuse tõttu ka külmamailast ravitsemiseks kogutud, kuid viimase imeväe kohta ei ole kuskilt andmeid leida.

Teeme siis siinkohal selgeks nende kahe liigi eristamise. Kui külmamailane on enam-vähem püstise varrega, siis harilik mailane on suuremas osas roomav, vaid tipul kerkib taeva poole õiekobar. Erinevalt külmamailasest on tema õied heledamad ja väiksemad, taim aga näib veidi tugevam. Kui külmamailasel oli enamasti kaks vastamisi asetsevat õiekobarat, siis harilikul mailasel on neid vaid üks. Õnnestub aga leida siiski mitmekobaraline harilik mailane, siis tema mitu kobarat ei ole kunagi varrel vastamisi. Kuid lõpuks olgu öeldud kõige selgem eristamistunnus: kui külmamailase varrel jookseb vaid kaks karvarida, siis hariliku mailase vars on igalt poolt täiesti karvane.

Nii et kui olete otsustanud oma ravimtaimekogu täiustada hariliku mailasega, siis peaks nüüd tema äratundmine selge olema. Ravimiks kogutakse mailase ürti. Ürt on taime ülemine osa koos õitega. Mõttekas on koguda taimi, mis on vastpuhkenud, mitte vanade õitega. Mailaserohi on olnud kasutusel ka apteekides, millele viitab tema ladinakeelne liiginimi “officinalis”, kuid eelkõige tuleb teda tänapäeval pidada rahvaravimtaimeks. Enamik tema abiväest töötab põhimõttel, et sarnast ravime sarnasega. Nimelt on harilik mailane värskena veidi mürgine ja võib põhjustada väikeseid häireid inimkeha töös. Ravimtaimena on teda võetud nii sisse kui ka määritud haigetele kohtadele. Mailasetee tegemiseks tuleb võtta teelusikatäis ürti ja sellele kallata klaas keeva vett. Juua tuleb peale paarikümneminutilist tõmbamist.

Nüüd aga siis veidi sellest haigustehunnikust, mille vastu on arvatud mailasel väge olevat. Kõigepealt võiks nimetada kõiki hingamisteede põletikke ja ka lihtsat köha, kuid tema abivägi jõuab võidelda ka kaugemal organismis: mao-, soole-, põie- ja neeruhaiguste vastu. Mailaseteed soovitatakse juua ka neil, kel raskusi mõtlemisega, aju väsinud või esineb tasakaaluhäireid. Isegi veresoonte lupjumise ohtu pidi harilik mailane vähendama. Taime nimetus mailane on tulnud sellest, et koduarstid ravisid taimega mailaste (maa-aluste vaimude) läbi inimese keha külge tulnud haigusi, nagu vistrikud, ohetised jne. Peale määrides aitavad tema keedised paljude nahahaiguste, ka sügeliste ja mädanevate haavadega põletike vastu. Seega on mailase kasutuspõld olnud meeletult lai, kuid siiski peab ütlema, et kõigi nimetatud hädade kõrvaldamiseks on loodud kaasajal palju tõhusamaid ravimeid.

Taime riik on nii liigirikas, et vahel võtab kohe mõtlema ei ole otsa ega äärt 😉 Kas teiegi aias kasvab mõni mailase liik, siis jagage meiega oma kogemusi ja pilte!