| Blogi postitused

Kõrgustesse pürgiv päevalill, olen kohandud ka peale kollaste kroonlehtede valgeid. Kui soovite imetleda neid, siis pragu õitsevad nad Rakveres parkali tänaval!

Harilik päevalill (Helianthus annuus) on korvõieliste sugukonda päevalille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku päevalille looduslik levila on Põhja-Ameerika põhja- ja idaosa, kasvatatakse aga kõikjal maailmas.

Taimel on sirge ja karvane vars. Sõltuvalt sordist võib taime kõrgus varieeruda 40 sentimeetrist kuni 4 meetrini. Lehed on laiad ja saagja leheservaga. Lehed paiknevad varre alaosas vastakuti, ülaosas vaheldumisi. Taimel on algselt üks peajuur, millest vananedes kasvavad suured külgjuured.

Õisikud paiknevad üksikult. Õisik on suur, tavaliselt 20 cm läbimõõduga, aga võib olla ka 50 cm ja enam. Päevalille korvõisik sisaldab tuhandeid kõrvuti paiknevaid mõlemasugulisi putkõisi, kus kasvavad seemned. Sõltuvalt liigist moodustub kas hallikasroheline või must seeme, mida ümbritsevad hallid või mustad koored, millest mõnel on mustad või valged triibud. Putkõisi ümbritsevad keelõied, mis on steriilsed. Keelõied on punakaspruunides, kollastes või purpursetes toonides. Taimepunga õied keeravad end päikese suunas, täiskasvanud taime õied on fikseerunud ühes, tavaliselt ida, suunas.

Taime kultiveeritakse nii üpris jahedas parasvöötmekliimas kui ka soojas lähistroopilises kliimas. Taimed saavad kasvada ka kuivas troopilises kliimas, aga niiske keskkond ei ole sobiv. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda, kuid on võimeline kasvama ka liivases ja savises pinnases. Õitseb juulist oktoobrini. Seemned külvatakse alates maikuust. Eestis kasvatatakse üheaastase suvelille ja lõikelillena.

Päevalilled ja tema saadused leiavad rakendust põllumajandustootmises, kosmeetika- ja toiduainetetööstuses, rahvameditsiinis ja iluaianduses.
Päevalille kasvatatakse suurtel aladel üle maailma nii silo- kui õlikultuurina. Päevalilleõli kasutatakse erinevate toodete valmistamisel nii kosmeetika- kui toiduainetetööstuses.

Päevalilleseemned kuuluvad loomasööda koostisse, laialdaselt kasutab seemneid ka pagari ja kondiitritööstus (nt halvaa ja erinevad seemneleivad). Rahvameditsiinis on päevalilleõli kasutatud palavikualandajana, seemned on aga heaks magneesiumiallikaks.

Päevalilli võib leida nii kõrge kui madalakasvulisi, liht kui täidisõielisi. Korvõie läbimõõt jääb olenevalt sordist vahemikku 8-40 cm. Värvivalik varieerub säravkollasest kuni tumepruunini. Olenevalt sordist ja tingimustest võib kasvada pea 2m kõrguseks.

Päevalillede kasvatamine on lihtne kuid eelistab kasvamiseks sooja ja päiksepaistelist kasvukohta. Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik, kasvades hästi nii liivastel kui savikamatel muldadel. Ka elab päevalill edukalt üle kuivemad perioodid, kuna sammasjuur tungib sügavale mullakihtidesse. Seeme külvatakse aprillis potti või mais otse kasvukohale. Külvisügavus 2-3 cm. Päevalille õitseaeg kestab esimeste öökülmade saabumiseni.

Koduaias võib päevalill olla kaunis soolo- või rühmataim. Samuti võib päevalilled kasvama panna mõne seina või müüri äärde. Sooja ja päiksepaistelisse kohta on kauni lilleheki jaoks päevalill suurepärane valik. Kõrgekasvulisi sorte tuleks toestada. Päevalilled sobivad ka hästi lõikelilledeks.

Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikuga midagi peale hakata, võib need õue, lindudele toidulauaks jätta.