| Blogi postitused

Paljudele tuttav viigipuu, täna vaatame teda kui ka üht suurepärast õhupuhastajat!

Ka viigipuud on suurepärased formaldehüüdi eemaldajad. Nende kasuks räägib fakt, et nad nõuavad vähem valgust ja vähem hoolt kui paljud teised taimed. Viigipuud on igihaljad peenikeste longus lehtedega puud, mille lehed on sõltuvalt liigist läikivad, ovaalsed ja nahkjad, rohelised või mustrilised. Viigipuud võib kasvatada tavalise puuna kui ka kujundada vastavalt soovitud kujule. Viigipuude liike on 750 ning nende välimus erineb liigiti palju: on hiigelpuid, põõsaid, liaane kui ka sukulente, kägipuid ning harunematu, ühe tüvega turdpuid. Temperatuur peaks olema pigem soe, 18-24 kraadi, soovitavalt mitte alla 16 kraadi. Samas ei armasta viigipuu küttekehade lähedust, mistõttu tasuks hoida taim radiaatoritest eemal. Viigipuule on sobiv poolvarjuline keskkond. Kui taim on akna vahetus läheduses, ei ole talvisel pimedal ajal vajalik taimele lisavalgust anda.

Puu kasvab 3–9 m kõrguseks. Võral on palju hargnevaid oksi ning tüve läbimõõt on harva suurem kui 18 cm. Puit sisaldab rikkalikult piimmahla.

Juurestik on tavaliselt maapinnalähedane ja hästi laiali hargnenud, ulatudes vahel 15 m kaugusele puust. Sügavates muldades võivad juured küündida kuni 6 m sügavusele.

Lehed on 3–7-hõlmalised, laius ja pikkus on ligi 25 cm, küllaltki paksud, pealt karedad, alt pehmekarvalised, servad on madalate ja ebakorrapäraste täkkidega.

Väiksed ühe- või kahesugulised õied on koondunud omapärastesse kotjatesse õisikutesse. Õisikutest arenevad söödavad liitvilikonnad ehk viigid ehk nn viigimarjad. Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600.

Harilik viigipuu pärineb arvatavasti Aasia lääneosast, kust teda inimese abil levitati Vahemere maadesse. Viigipuu kuulub vanimate kultiveeritud puude hulka, mida on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Puu jäänuseid on leitud neoliitikumi perioodi väljakaevamiskohtadest, kus nende vanuseks on hinnatud vähemalt 7000 aastat. Aja jooksul levis viigipuu Afganistanist Saksamaa lõunaosani ja Kanaari saartele. Alates 16. sajandist kasvatatakse harilikku viigipuud Inglismaal ja Hiinas. Hiljem on viigipuud levitatud Austraaliasse, Jaapanisse, Indiasse, Kesk-Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, Lõuna-Ameerikasse, USA-sse ja mujale. Ameerikas kasvab harilik viigipuu Floridast kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani, Tšiilis ja Argentinas kasvatatakse külmakindlamaid sorte.

Kallid lugejad jagage meiega oma viigipuu pilte!