Taas midagi uut ja huvitavat, pole selliste lehtedega puud kohandki või siis ei teadnud millega tegu, selleks uurimegi lähemalt!

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik. Hõlmikpuu on heitokkaline peamiselt kolmekojaline pikaealine põõsas.

Maailma vanim hõlmikpuu on 4000–4500 aasta vanune Li Jiawani suur hõlmikpuukuningas (Guizhou, Hiina).

Hõlmikpuu on ohustatud liigina kantud 1998 Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCNi punasesse nimestikku. Metsikute hõlmikpuude esinemine on vaidlustatud. Kultuurtaimena on hõlmikpuu laialt levinud ja teda on kasutatud kultus-, toidu-, ravim-, ilu-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina, haljastus- ja pühapuuna jpm.

Eestis kasvatatakse teda botaanikaaedades, tänavatel ja parkides haljastuspuuna, koduaedades ilupuuna.

Hõlmikpuu perekonna liigid ilmusid alamjuura floorasse ligi 180 miljonit aastat tagasi ja neid peetakse elavaks fossiiliks, sellest annavad tunnistust hõlmikpuulehtede kivistised.

Endiste hõlmikpuumetsade asukohtade uurijad on külastanud poolmetsikuid hõlmikpuid Tianmushani mäel (Hiina, Zhejiang) ja näinud neid kasvamas ojas rabas ja soodes.

Hõlmikpuu võib kasvada 3–4 sentimeetrimeetri kõrguseks. Soojamas kliimas kasvades võib saavutada vaid poole sellest kõrgusest. Hiinas on mõned isendid kasvanud ka 5 m ja Koreas on üks hõlmikpuu kasvanud 6 m kõrguseks. Tüvi harilikult konarlik ja oksad puuduvad.

Sugu
Kolmekojalisel puul võidakse vajadusel eristada emas- ja isaspuid. Looduslikes kasvukohtades arvatakse nende esinemissageduseks 1:1. Hõlmikpuude juveniilne kasvuperiood on pikk ja suguküpsuse saavutavad nad 20-aastaselt.

M. Fevre-Duchartre (1958) on hõlmikpuupaljunemise vormiks nimetanud ovipaariat. Isaspuud on sirgema tüve ja koonusja võraga, emasisenditel on tüvi aga hargnenum ja laiem ning võra ümaram.

Kuju ja suurus
Rohkesti hargnevad oksad kinnituvad tüvele terav- või peaaegu täisnurga all. Tüve ümbermõõt võib ulatuda 4 või ka üle 17 meetrini (Hananoki-zeki, Nōgata, Fukuoka, ♂, ligi 1000 aasta vanune, ümbermõõt 17,6 m, kõrgus 28,4 m). Hõlmikpuu koor on hallikaspruuni värvusega, kasvuspurti alustanutel ühtlane ja sile, vanemal puul võib koor muutuda korkjalt rõmeliseks. Võrsed on punased ja läikivad.

Mõõduka mullaviljakuse korral on juveniilse hõlmikpuu kõrguse juurdekasv kuni pool meetrit aastas, kuid suguküpseks saades jääb kasvukiirus väiksemaks. Hõlmikpuud kasvatavad keskkonnastressi või toitainete külluse korral ka teisese tüve otse maapinna tasandilt. Hõlmikpuuistandustes pügatakse hõlmikpuid nii, et nende kõrgus ei ületaks 3 meetrit.

Lehed ja pungad
Hõlmikpuu lehed, mis emastel ja isastel on täiesti sarnased (kuni 10 cm pikkused), on lehvikukujulised, basaalroodsed, enamasti kahehõlmalised, kiilja, lühivõrsetel peaaegu sirge alusega. Kujult meenutavad need juusadiantumi (Adiantum capillus-veneris) lehti.

Leheroots on 2-(3-)-10 cm pikkune. Hõlmikpuu lehe ülemine äär võib olla ebakorrapäraste madalate sisselõigetega. Lehed asetsevad pikkvõrsel vahelduvalt ühekaupa, lühivõrsetel 3–6 kaupa männastes või kimbus. Suviti on lehed pealt sinakas- ja alt helerohelised, kuid hilissügisel muutuvad ühtlaselt kuldkollasteks.

Hõlmikpuu on mikroobidega nakatumise suhtes üsna kindel[23], kuid mitmed seeneliigid võivad hõlmikpuulehti nende kasvu ajal koloniseerida, nagu Glomerella cingulata, Phyllosticta ginkgo ja Epicoccum purpurascens). Uuringute kohaselt on terve välimusega hõlmikpuulehtede pruunidel laikudel tuvastatud ka Phoma sp. (Phoma herbarum), Curvularia sp. (Curvularia brachyspora) ja kerahalliku (Aspergillus sp.) perekonna seeni.

Tegemist on heitlehise puuga, mille pungad on ümarkoonilised, teravatipulised, värvuselt rohelised või punased.

Hõlmikpuu küpsete viljadega
Hõlmikpuulehtedest (kuni veel rohelised) valmistatakse mitmeid taimseid drooge ja toidulisandeid, nende saamiseks on rajatud mitmel pool maailmas hõlmikpuuistandusi. Peamisteks toimeaineks arvatakse hõlmikpuujuure koores ja lehtedes esinevad ginkoliidid, nagu näiteks ginkgoliid B.

Esimene hõlmikpuulehtede standardiseeritud ekstrakt EGb 761 valmis Saksa farmaatsiaettevõttes Dr. Willmar Schwabe GmbH & Co. 1965. aastal.

Õied ja viljad
Next.svg Pikemalt artiklis Hõlmikpuuseeme
Hõlmikpuu on paljasseemnetaim. Hõlmikpuu hakkab õitsema 20–30 aasta vanuselt. Õitseb kevaditi ja on tuultolmleja.

Hõlmikpuu on valdavalt kahekojaline, kuid õied on ühesugulised. Isasõied on rohekaskollased ja asuvad väikestes 24 cm pikkustes urvataolistes õisikutes, mis võivad paikneda kimpudes, ühel võrsel 3–6. Tolmukaid rohkelt; tolmukapäid 2–4. Isasõied ilmuvad enne lehti ja langevad pärast õietolmu vabastamist.

Emasõied, 1–3, võrsel kas püsti või peaaegu püsti. Richardi kirjelduste kohaselt areneb õis justkui osaliselt suletud alusel, sarnaselt vaigupuu (Dacrydium spp.) emasõitega.

Emaste hõlmikpuude tolmlemise õnnestumiseks ei peeta niivõrd kriitiliseks nende kaugust isastest hõlmikpuudest, vaid viimati nimetatud puude kasvu, mida pikemakasvulisem seda parem.

Kaks umbes 4 mm pikkust seemnealget, asuvad paarikaupa 4 cm pikkusel rootsul (ei paikne emakas), seemneks areneb neist vaid üks. Viljas on sageli 2 embrüot ja 2–3 idulehte. Ellise poolt J. E. Smithile Hiinast saadetud hõlmikpuuseemne endokarpi uurides pidas ta seda pistaatsiapähklist suuremaks.

Looduslikes kasvukohtades levitavad seemneid kiskjalised, nagu bengali kassid (Prionailurus bengalensis) Hubei provintsis, paguumad (Paguma larvata) Zhejiangi provintsis ja mägrad) Jaapanis söövad neid aga kährikud. Tianmushan mägede piirkonnas söövad ja levitavad seemneid aga puna-kabeorava alamliik Callosciurus erythraeus ningpoensis.

Vili on ploomikujuline lihaka väliskihiga. Sügisel muutub väliskiht kollaseks kuni oranžikakspruuniks, valminult on viljal rääsunud lõhn. Sisemine seemnekate kõva, luuviljaliste seemet meenutavat pähklit – hõlmikpuuseemet kasutatakse Hiinas ja Japaanis toiduks.

Juured
Enamik hõlmikpuujuuri on nakatunud vesikulaar-arbuskulaarse mükoriisaga, see seente moodustatud struktuur aitab hõlmikpuul mullast fosforit omastada. Lämmastiku fiksatsioonil osaleb seen Glomus epigaeum.

Eluiga
Hõlmikpuu eluiga on 1000–3000 aastat. Üks suur 3000-aastane emane hõlmikpuu kasvab Shandongi provintsis Ju maakonnas Folaishanis, tema rinnasdiameeter oli rohkem kui 4 m ja kõrgus 26,5 m.[39]

Praegu on maailma vanim hõlmikpuu 4000–4500 aasta vanune Li Jiawani suur hõlmikpuukuningas (Guizhou, Hiina).

Nüüd sai küll juttu pikemalt, head lugemist !