| Blogi postitused

Kõigile tuntud huninui, millega sai lapsepõlves mängitud:) Leiab küllaldaselt kasutust floristikas!

Laialehine hundinui(Typha latifolia)

Teiste nimdega: hundikurikas, hunditubin, purikas, soetõlv, laos, tainad, soomõõk ja turunui.

Hundinuia tunneb ilmselt iga inimene. Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et teda ei ole kellegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Eestis on kaht liiki hundinuiasid: ahtalehine hundinui on kitsamate lehtedega (kuni 1 cm laiad) ja peenema “nuiaga”. Miks on hundinuia nimi “hundinui”? Tema nimigi on tekkinud õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on “hundikarva”, see tähendab mustjaspruun. Miks ta nui on, see on kohe selge: hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline.

See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu “nuia”, mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta. Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni.

Laialehisel hundinuial puutuvad õisiku isas- ja emasosa omavahel kokku, ahtalehisel hundinuial on nende vahel 3-5 cm pikkune vars.

Ühes hundinuia õisikus on meeletul hulgal õisi. Hundinuia õitele on iseloomulik õiekattelehtede puudumine. Selle asemel on nii emas- kui ka isasõites karvakeste ring. Õitsemise ajal see lihtsalt kaitseb emakat ja tolmukaid, kuid seemnete valmimisel aitab viimastel tuule käes kaugustesse lennata. Ühes hundinuia tõlvikus võib valmida aga üle miljoni seemne. See on nii suur arv, et seda ei suuda hästi ettegi kujutada. Samas on hundinuia seemned imepisikesed. Nii on näiteks ühes grammis üle üheteistkümne tuhande seemne.

Seemned pole ainsad hundinuia levimise vahendid. Kevadel võib järvede ja jõgede kallastel leida suuri jämedaid armilisi varsi. Need on hundinuiade risoomid. Ka igast tema risoomitükist võib kasvada uus taim. Ühestainsast risoomist kasvab tavaliselt kümme kuni kakskümmend õitsvat vart. Need on tegelikult kõik ühe taime osad. Arvutage kokku, kui palju järglasi võib ühel hundinuiataimel olla!

Hundinui on inimesele ka mitmeti kasulik. Kõigepealt on ta loomulikult veekogude ehteks. Kuid tema pikkadest painduvatest lehtedest võib punuda mitmesuguseid matte, korve ja nööre. Lehtede kiududest saaks valmistada isegi riiet kottide tegemiseks. Hundinuia mitme sentimeetri jämedused risoomid sisaldavad aga rikkalikult sama toitainet, mida kartulid ja teraviljadki: tärklist. Nii on hundinuia risoome mitmel pool ka toiduks kasutatud.

Hundinuia tunneb ilmselt iga linlane, maainimesest rääkimata. Vähem on teada, et seda huvitava välimusega taime saab kasutada nii looma kui ka inimese toiduks, lisaks kasutada küünlana ja teha sellest punutisi.

Hundinuialiste (Typhaceae) sugukonda kuulub ainult üks perekond – hundinui (Typha), mis on looduses esindatud 16 liigiga. Hundinuiad on levinud enam või vähem kõigis maakera piirkondades peale Arktika ja Antarktika, suhteliselt harva leidub neid Kagu- ja Lõuna-Aasias ning Lõuna-Ameerikas.

Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et seda ei ole millegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Levinumad liigid, mis on esindatud ka Eestis, on laialehine hundinui (Typha latifolia) ja ahtalehine hundinui (T. angustifolia).

Hundinuiad on ühekojalised, rohtsed, roomava maa-aluse tärkliserikka risoomiga soo- või kaldataimed. Vars on sõlmedeta ühe kuni kahe meetri kõrgune. Pikad ligi meetrised lehed paiknevad varre alusel vahelduvalt kahes reas ning on ahtalehelisel ühe ja laialehelisel hundinuial kahe sentimeetri laiused.

Õied on ruljates tihedates tõlvikutes, õisiku allosas emas-, ülal isasõitega. See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu „nuia”, mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Laialehelisel hundinuial võib tõlviku läbimõõt olla kaks ja ahtalehelisel 1,5 cm. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta. Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni.

Hundinui on inimesele mitmeti kasulik. Kõigepealt on see loomulikult veekogude ehteks ja seda vahel isegi kuni kevadeni. Selle pikkadest painduvatest lehtedest võib punuda mitmesuguseid matte, korve ja nööre. Lehtede kiududest saaks valmistada isegi riiet kottide tegemiseks. Samuti sobib see siloks loomadele ja kartongi tooraineks.

Lendkarvadega seemneid on kasutatud patjade täiteks, aga ka vati asemel haavade ja kriimustuste isoleerimiseks muust pinnast ja riietest.

Teadlaste arvates võib hundinuiast pilliroo ja paju kõrval kujuneda tulevikus üsna arvestatav märgaladel toodetav energiavaru, mida saab kasutada nii kütuseks kui ka keemiatoormeks. Märgalapuhastid kasutavad ökosüsteemi kuuluvate taimede (pilliroog ja hundinui) päikeseenergia sidumise võimet ega nõua käigushoidmisel suurt energiakulu.

Looduslike veekogude mahepuhastajad. Hundinuiad aitavad põlluväetiste ja taimekaitsekemikaalidega saastatud vett enne suurde kraavi jõudmist filtreerida. Veidi kuivatatult ja juukselakiga ära lakitult püsivad tõlvikud kaua kuivseadetes. Nuiasid võib kasta rasva või vaha sisse ning kasutada küünaldena, kusjuures vars toimib tahina. Vahaga katmata nuia süütamisel suitseb see aeglaselt, meenutades viirukit.

Hundinui kui toidutaim

Hundinuia mitme sentimeetri jämedused risoomid sisaldavad rikkalikult sama toitainet, mida kartulid ja teraviljadki: tärklist. Nii on hundinuia risoome mitmel pool toiduks kasutatud. Arvata on, et hundinuia tärkliserikast risoomi kasutas toiduks juba ürginimene. Hundinuia värske risoom sisaldab 66,6% vett, 15,4% tärklist, 7,3% kestainet, 2% valkainet, 0,3% rasvu ja 2,5% mineraalaineid. Kuivatatud risoom sisaldab kuni 46% tärklist ja 22% kestainet.

Agrotehnika

Kevadel võib järvede ja jõgede kallastel leida suuri jämedaid armilisi varsi. Need on hundinuiade risoomid. Ka igast selle risoomitükist võib kasvada uus taim. Ühestainsast risoomist kasvab tavaliselt kümme kuni kakskümmend õitsvat vart. Tänu nii intensiivsele looduslikule paljunemisele tuleb hundinuia kasvatada konteinerites, et hoida taime levik kontrolli all.

Veekogudes kasvatamiseks sobivad nii meie looduses kasvavad ahtalehine ja laialehine hundinui kui ka  Hiinast pärit munakujuliste tõlvikutega väike hundinui (T. minima), mille 1–3 mm läbimõõduga lehed kasvavad 10 sentimeetri pikkuseks ja vars koos tõlvikuga 30–100 cm, sobides seega ideaalselt väiksemate veekogude kallastele.

Harilikku hundinuia tuleb kasvatada avatud päikesepaistelises kohas kas niiskes mullas või 30 cm sügavuses vees. Paljundada varakevadel risoomi jagamisega. Väike hundinui vajab samuti päikesepaistelist kasvukohta, see tuleb istutada 5 cm sügavusele niiskesse mulda. Väike hundinui vajab iga kolmanda või neljanda aasta varakevadel jagamist, sest muidu muutub puhmas inetuks.

Hundinui toidus

Ajalooliselt on kõige rohkem toiduks tarvitatud hundinuia kuivatatud jahvatatud sügisestest risoomidest valmistatud jahu. Risoomijahu on kollakat värvi ja heade maitseomadustega, millest võib valmistada mitmesuguseid küpsetisi nagu harilikust jahustki. Jahu kleepuvuse parandamiseks tuleks hulka segada rukki- või nisujahu, aga mitte rohkem kui 10–15%. Teisalt võib hundinuiajahu lisada tavalisele jahule juurde, parandamaks selle maitseomadusi (kuni 25%). Väga maitsvad ja toiteainerikkad on varakevadised noored võrsed, mida võib hautada ja tarvitada nagu sparglit või bambusevõsusid. Toiduks tuleks hundinuia võtta ikka rabakraavist, mille vesi on igati puhas.

Leiab ka isegi toidulaual kasutust!