Aina rohkem tuleb huvitavaid eksootilis taimi meie blogipostitustesse ja ehk ka mõnede klientide kodudesse.

Kuulub roodleheliste (Melastomataceae) sugukonda, kes pärinevad Lõuna-Ameerika troopilistelt aladelt. Oivaline korallpõõsas on epifüüt ja pärineb Filipiinidelt. Looduses võib ta kasvada kuni 2,5 m kõrguseks. Toas on tavaliselt kasv tagasihoidlikum, kuni 1,3 m. Ta on väga lai vajades seega palju kasvamisruumi. Lehed on suured (kuni 20 cm läbimõõduga) ja paksud. Rood on selgesti nähtavad.  

Korallpõõsa (Medinilla) perekonda kuulub umbes 150 liiki epifüüte, põõsaid või vääntaimi, kes kasvavad Aasias, Aafrikas ja Okeaanias. Filipiinide vihmametsadest pärit oivaline korallpõõsas (Medinilla magnifica) on kaunis ja efektne soolotaim, kes võib kasvada kuni meetri kõrguseks.

Taime teevad kauniks eelkõige tema suured roosade kandelehtedega ümbritsetud rippuvad, väikestest roosadest õitest koosnevad kobarõisikud, mis võivad olla kuni 40 cm pikkused. Vähemkaunid pole ka taime suured tumerohelised nahkjad läikivad lehed, millel on selgesti paistvad heledamad rood. Vaatamata taime aeglasele kasvule (vaid 1-2 lehepaari aastas) püsivad õisikud heades tingimustes taimel kaua, mitu kuud.

Suurte lehtede ja õisikute tõttu tuleks oivalisele korallpõõsale leida avar ja valge kuni poolvarjuline kasvukoht. Otsese kõrvetava päikese eest tuleks taime siiski kaitsta. Hästi sobib kasvatamiseks ida- või läänesuunda avanev aknalaud. Kasvukoht võiks olla võrdlemisi soe (+20°…+27° C) ja niiske õhuga ning kaitstud tuuletõmbuse eest. Vältida ka temperatuuri järske kõikumisi, liiga kuiva õhku, madalat temperatuuri ning liigpimedat kasvukohta. Kõik need võivad põhjustada lehtede varisemist.

Kasta pehme toasooja veega. Kasta harvem, kuid põhjalikult. Vältida kastmisvigu – nii ülekastmist kui mullapalli läbikuivamist. Arvestada tuleks ka sellega, et suvel on taime veetarve suurem, kui talvel. Kastmiskordade vahel lasta mullapinnal veidi taheneda, alusele kogunev vesi ära valada. Piserdamine toasooja peheme veega tõstab õhuniiskust ja vähendab tolmu lehtedel. Piserdamisel vältida vee sattumist õitele, vee mõjul muutuvad nad ruttu näotuks.

Kuigi taim armastab sooja kasvukohta, tuleks talvel võimaldada mõnekuulist puhkeperioodi umbes +18° C juures, et soodustada õiepungade teket.

Orhideedele mõeldud väetisega väetada 1-2 korda kuus aktiivsel kasvuperioodil. Talvel, mil taim läbib lühikese puhkeperioodi, ei väetata.

Ümberistutamist võtta ette 2-3 aasta tagant kevadel ja ajal, mil taim ei õitse. Istutamiseks sobib kerge, huumusrikas ja vetthästiläbilaskev happeline muld. Hästi sobib orhideedele mõeldud istutussegu. Lillepott või siis ümbrisepott peaks olema raske, et ei vajuks taimeraskuse all ümber. Liiga pikaks kasvanud taime võib kolmandiku kuni poole võrra tagasi lõigata.

Tegemist on nõudliku taimega. Eraldi toodud välja näpunanäiteid:

Temperatuur ja niiskus

Talvel on soovitav hoida õite moodustumiseks madalamal temperatuuril (16 kraadi) paari kuu vältel. Suvel võib olla ta kuni 32 kraadises ruumis. Peale õitsemist võiks temperatuur langeda 5 kraadi võrra. Temperatuur ei tohiks langeda alla 16 kraadi. Ei talu järske temperatuurimuutusi ja tuuletõmmet. Niiske õhk on väga oluline.

Valgus

Vajab palju valgust (ida- või läänepoolne aken). Suvel vältida otsest päikesevalgust.

Kastmine

Suvel kasta julgelt rohke veega. Enne järgmist kastmiskorda peaks mullapind mõne sentimeetri ulatuses olema kuivanud. Talvel tuleks olla kastmisel tagasihoidlikum. Kui õisikuvarred hakkavad kevadel kasvama, võib vee hulka taas suurendada. Ei talu mulla läbikuivamist ega ka ülekastmist. Üleliigne vesi tuleb aluselt eemaldada. Peab pidevalt piserdama (mitte õisi), kuna kõrge õhuniiskus on taimele väga oluline. Kasutada nii kastmisel kui ka piserdamisel toasooja pehmet vihmavett.

Väetamine

Väetama tuleks hakata iga kahe nädala tagant siis, kui õisikuvarred hakkavad kasvama. Seda võib teha kuni sügiseni. Kasutada võib vedelväetise lahust; sobilik on ka orhideeväetis. Muul ajal ei pea väetama. 

Õitsemine

Õied on väikesed koondudes suurde õisikusse. Õisiku varrepikkus võib ulatuda 45 cm pikkuseni ja on rippu. Roosad kandelehed on suured ja väga efektsed. Õitsemisaeg on aprillist juuli lõpuni, kuid toatingimustes õitseb pigem sügisel ja talvel.

Ümberistutamine

Ümber võib teda istutada kevadel alates märtsist, kindlasti mitte õitsemise ajal. Muld peaks olema saviliival põhinev, kuhu on lisatud veidi turvast ja perliiti (happeline – pH 5,5). Mullale võib segada sisse kruusa või puukoort, sest see aitab hoida niiskust. Eelistada savipotti, mis on raske. Jälgida, et juuri ei vigastata istutamise käigus. Vanemate taimede puhul piisab, kui vahetada välja mulla pealmine kiht. Dranaažiks kasutada kruusa, sest see aitab hoida niiskust.

Paljundamine

Kevadel pistikutega, kuid kodustes tingimustes ei ole see lihtne, sest mullatemperatuur peaks olema 25-30 kraadi.

Ehk leidub meie kallite lugejate seas kedagi, kes on kokku puutunud või kasvatab ise seda eksootilist taime.