Lopsakad lehed meenutavad esmapilgul rooshibiski ja lõheroosad õied oleks justkui pelargoonilt pärit.

Tegemist on taimega, kes kuulub karusõraliste (akantuselised) sugukonda, kus on 250 perekonda umbes 2500 liigiga.

Looduslikult kasvab lehterkrossandra niisketel troopilistel aladel Lõuna-Indias, Sri Lankal ja Aafrikas. Soojemates piirkondades kasvatatakse teda ka õues hekitaimena. Inglise keeles nimetatakse teda ka Firecracker Flower´iks ja Firecracker Plant´iks.

Lehterkrossandra õitseb rikkalikult, tehes seda varakevadest hilissügiseni. Säravoranžid (sordist olenevalt ka lõheroosad, virsikukarva või kollased) õied on koondunud tähkadesse. Lehed on taimel silmapaistvalt läikivad ja tumerohelised. Taime kõrgus võib olla 30-60cm.

Lehterkrossandra kasvab nii kerges varjus kui hästi valges kasvukohas, kuid kaitsma peaks teda tuuletõmbuse ja ereda lõunapäikese eest. Kasvuks sobiv temperatuur võiks jääda vahemikku +18…+24°C, puhkeperioodil, so talvel mitte alla +12°C. Madalamal temperatuuril võivad lehed mustaks tõmbuda ja kannatab taime dekoratiivne välimus.

Kuna lehterkrossandra õitseb rikkalikult kevadest sügiseni, siis sel perioodil tuleks taime kasta ja väetada regulaarselt. Ülekastmisest hoiduda ja kastmiste vahepeal mitte lasta mullapallil läbi kuivada. Suvel võiks taime aegajalt leige veega piserdada, kuid vältida vee sattumist õitele, muidu muutuvad nad ruttu näotuks.

Varakevadel (veebruaris-märtsis) istutatkse taim ümber kohevasse, huumusrikkasse mulda. Paljundatakse kevadel võetud ladva- või varrepistikuist. Saab paljundada ka seemnetega, st taim annab isekülvi. Et lehterkrossandra püsiks ilusa kompaktse taimena ja muutudes tihedaks, võib teda ka aeg-ajalt kärpida.

Meil ta kasvab ilmselgelt toataimena, aga ei oska hetkel öeldagi kui tihti teda kohta taimemaailmas.