Tõeliselt kaunis taim, kas teda ka aias kasvatatakse uurime lähemalt.
On ristõieliste sugukonda kuukressi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Mets-kuukress kasvab 50–120 cm kõrguseks. Taime vars on püstine ja kaetud karvadega. Südamekujulised lehed on õhukesed ja hambulise servaga. Õis on kahvatuvioletne, nelja kroonlehega; tugeva lõhnaga. Taim õitseb maist kuni juulini. Vili on lame ja õhuke, teravate otstega 3–6 cm pikkune kõder. Viljad jäävad sageli ka talveks taimede külge.
Mets-kuukress on Eestis harvaesinev ning kuulub III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Teda leidub peamiselt põhjarannikul salumetsades ja metsaservadel.
Mets-kuukress kasvab 60-150 cm kõrguseks, taime vars on püstine, ülaosas harunev ja pisut karvane. Varrelehed on metskuukressil suured, õhukesed, südajad ja hambulise servaga. Õitseb kevadel. Õied on kahvatuvioletsed, nelja kroonlehega, hõredas õisikus. Kuukressi on kuulsaks teinud tema viljad, õitest arenevad kõdrakesed. Need on tõeliselt suured, elliptilised, lamedad ja rippuvad. Mets-kuukressi neerjad seemned paiknevad kõdarapoolmete vahel viljapesades. Viljad valmivad augustis, jäävad sageli ka talveks taimede külge. Kui kõdrakesed avanevad, langevad pruunikad poolmed maha ning järele jäävad suured ellipilised läikivad kestad, mida luuletaja eelnevas kirjeldab. Rahvapäraste nimetuste viited sirelitele on tekkinud taime sirelit meenutavate õite ja lõhna alusel. Öeldakse, et Ida-Virumaal, Saka-Ontika-Toila kandi metsal on kuukressi lõhn. Tänu sellele, et paeastangu all on metsa väga tülikas raiuda, on sealsed metsasiilud rikkumatutena püsinud. Muld on lubjarikas ning paenõlvadelt alla immitsevad allikad loovad taimede kasvuks vägagi omapärased ja vaheldusrikkad tingimused – just seesugustes nii-nimetatud pangaalustes metsades mets-kuukress kasvab. Seal kohtab teda lausa massiliselt, aga teistes metsades väga harva. Suve hakul, kuukressi õitsemise ajal on sealsetel metsadel tõepoolsest kuukressi lõhn – see on meeldiv ja tagasihoidlik, kuid samas eriline, kordumatu ning äravahetamatu. Kuukressi kasvukohad on sedavõrd erinäolised, et need moodustavad Eesti taimkatte klassifikatsioonis omaette rühma – pangaalused metsad kuuluvad kuukressi kasvukohatüüpi, mille taimekooslusi iseloomustab teiste hulgas nimelt mets-kuukressi levik. Mets-kuukressile sobivate metsade kaitseks on loodud näiteks Aseri maastikukaitseala ja Udria maastikukaitseala. Inimesed on selle kauni taime seemneid korjanud ja ennekõike Ida-Virumaal võib näha mets-kuukressi koos aed-kuukressiga koduaedades kasvamas. Mais moodustab ta varakult uhke puhma.
Dollarilillena tuntud kaheaastase kuukressi või aedkuukressi Lunaria annua seemneid kasutatakse vürtsika sinepilaadse kastme valmistamiseks , lehti ja juurikaid võib keeta keedetult või salatina . Selle kuukressi õied on roosakaslillad või valged.