Kindlasti paljudele tüütu taim, aga vaatame mida ta enda kohta kõneleb!

On tulikaliste sugukonda käokinga perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim on surmavalt mürgine.

Sinine käoking on aedades ja elamute ümber kasvatatav mitmeaastane ilutaim. Tema rahvapärased nimetused on kassipätid, kingalill, kalevikübar, aidamehed, ingliking, raudkübar, tormikübar, tuiupätid, aed-käoking.

Sinine käoking on levinud enamasti Lõuna-ja Kesk-Euroopas; areaal ulatub Põhja-Rootsini, läänes Portugalini, lõunas Püreneedeni ja idas Karpaatideni. Eestis kasvatatakse teda ilutaimena, võib ka kergesti metsistuda. Kõik käokingad on külmakindlad ja vähenõudlikud taimed. Ühtviisi hästi tunnevad nad end valgustatud kui ka varjulises kasvukohas. Väänleva välimusega taimed kasvavad ja õitsevad paremini varjulises kohas. Ei talu päikesepaistelist ja liiga sooja kasvukohta.

Sinine käoking on 50–150 cm kõrgune rohttaim, tugeva naeritaolise lihaka juurikaga. Vars on püstine, tugev, paljas või kaetud liibunud karvadega. Lehed sõrmjagused, 5–7 osaga, piklike, lineaarsete, süstjate või tömpide tipmetega. Õied on ebakorrapärased, violetsed, harvemini sinised, punakad, valkjad, lapilised; ülemine õieleht on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas, ülal kumerdunud, alumised õielehed on tömbid, enamasti süstjad. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara.

Õitseb alates juuni lõpust 30–35 päeva. Viljad küpsevad septembris. Talvekatet ei vaja. Vili paljuseemneline kogukukkur. Paljundatakse seemnetega ja puhma jagamise teel. Kasvatatakse põõsaste läheduses, üksikult istutatuna, peenras ja lõikkelillena.

Loodan, et äkki keegi hindab ka sellist taimeilu!