Kaunile õiele kaunis nimi- öökuninganna.

On kaktuseliste sugukonda kuukaktuse perekonda kuuluv magusa- või vaniljelõhnaline suurte õite ja ronivate vartega põõsas.

Öökuningannat kui liiki kirjeldas esimesena Rootsi botaanik ja zooloog Carl Linné 1753. aastal, kuid seda taime tunti ammu enne seda.

Maapealsete ronivate vartega põõsas on maapealsete juurtega. Varred on rohekad või sinakasrohelised. Kroonlehed on valged, tupplehed on nõelakujulised ja kollased. Iseloomulik on tupplehtedest erituv tugev ja magus vanilje lõhn. Õite minimaalne pikkus on 20 cm ja võivad ulatuda kuni 30 cm.Õied teevad öökuningannast maailma kõige suuremate õitega taimeks.

Öökuninganna muudab teistest kuukaktuse liikidest eriliseks see, et õied avanevad aasta jooksul üheks ööks ja närbuvad koidiku saabudes. Pärast õitseaega moodustuvad kas punased, roosad, kollased või oranžid sfäärilised viljad. Viljad võivad kasvada kuni 9 cm pikkuseks ja on pealt kaetud peenete karvataoliste okastega.

Öise õitsejana on öökuninganna kiiskavvalgetes toonides ja lõhnav selleks, et tolmeldajad, näiteks nahkhiired, taime lihtsalt ja kiiresti üles leiaks. Sobivates tingimustes võib see liik erinevalt mõnest teisest öisest õitsejast ka tubastes tingimustes õide puhkeda, kuid tihti seda siiski ei juhtu.

Öökuninganna on looduslikult levinud Kesk-Ameerika Mehhiko ja Lõuna-Ameerika troopilistes metsades, Jamaical ja Lääne-India saarestikus.

Levilas kasvab viljakamatel, hästi õhustatud ja hea veerežiimiga muldadel. Kuna tegemist on väga sooja- ja valgusnõudliku liigiga, siis ei talu madalaid temperatuure ja varjulisi kasvukoht.

– Aknalaud jääb taimele juba mõne aastaga lootusetult kitsaks ning vartele tuleb ehitada tugisõrestik.

– Õhujuuri ei tohi mingil juhul ära lõigata. Potti juhitult saavad õhujuurtest tõelised juured, millega taim lisatoidust ammutab.

– Parim istutusmuld on nõrgalt happeline ja laseb hästi vett läbi. Selleks lisage mullasegule kruusa või orhideemulda.

– Öökuninganna vajab palju valgust. Varjulises kohas jäävad varred peeneks ja nõrgaks ning õitsemine tagasihoidlikuks.

– Suvisel kasvuajal kastke öökuningannat nagu tavalist toalille. Jälgige ainult, et muld jõuaks taheneda. Mingil juhul ei tohi vesi jääda päevadeks alustaldrikule seisma.

– Talvisel puhkeperioodil on öökuningannale paras temperatuur ligikaudu 15°. Siis olge kastmisega ettevaatlik, eriti kui ruum on jahe. Jahedas jätke taim aasta pimedaimal ajal sootuks kastmata, tavalise toatemperatuuri korral hoidke mullapall vaevu niiskena.

– Väetage spetsiaalse kaktuseväetisega või kasutage mõnd muud väikese lämmastikusisaldusega kompleksväetist. Viimasel juhul tehke väetiselahus pakil soovitatust veidi lahjem.

Loodan, et ehk õnnestub kunagi näha seda taime päriselt õitsemas- Tallinna Botaanikaaias kasvab.