Kaunis ja üüratu on see lillemaailm, hetkel küll ei tule tuttav ette, aga vaatleme lähemalt!

Suureõieline nemeesia (Nemesia strumosa) ehk sitsilill on läbi aegade olnud armastatud peenralill, aga ta sobib värvika padjandina hästi ka suure tünni otsa. Tihedad puhmikud kasvavad 20–40 cm kõrguseks. Sortide värvivalik on rikkalik. Nemeesiad õitsevad seda kaunimalt, mida hoolsamalt nopite ära närbunud õisi. Kui taimed n-ö ära väsivad, lõigake nad tugevalt tagasi. Uued võrsed kasvavad ruttu ja taim õitseb taas. Ohtlik on läbikuivamine, sellest nemeesiad taastuvad vaevaliselt.

Nemeesia (Nemesia) on ühe või mitmeaastaste rohttaimede ja poolpõõsaste taimeperekond mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast. Perekonna umbes 50 liiki kasvab looduslikult peamiselt Lõuna-Aafrikas. Nemeesiate lehed on rootsutud, harilikult kobarais asetsevad huuljad õied sarnanevad pärdiklille õitega, vili kupar.

Eestis kasvatatakse suvilillena ning üheaastase aiailutaimena suureõielise nemeesia (N. strumosa) rohkeid valgete, kollaste või punaste õitega sorte. Parim viis paljundamiseks on seemnetega. Ühes grammis on kuni 3600 seemet. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks juba märtsis aprillis. Idanemise temperatuur jääb vahemikku 15-20ºC, mille juures idanemine kestab 2–3 nädalat. Seemikud pikeeritakse vahedega 5×5 cm kastidesse. Noored taimed istutatakse välja kasvukohale vahekaugusega üksteisest umbes 20–25 cm mais, mil öökülmade oht on valdavalt möödas. Võib külvata mais ka otse kasvukohale, kuid pärast tärkamist võib külv vajada harvendamist. Nemeesiad õitsevad juulist sügiseni. Kasvukohana eelistavad nemeesiad päikeselist, viljaka-, vett hästi läbilaskva pinnasega paika. Soovides kujundada taimi põõsakujulisteks, võib võrseid kärpida.

Nii kallid blogilugejad, kui teie aias õitsevad need kaunid sügislilled, siis saatke meile julgesti pilte!