| Blogi postitused

Tõesti meenutab kobaras torbikuid varre küljes, mis seal ikka uurime mida ta endast kõneleb…

Kui nii mõnigi taim püüab pilku kaunite õite või kirjude lehtedega, siis torbiklill paistab silma oma roheliste torbikjate moodustiste poolest.

Sile torbiklill (Molucella laevis) on Edela-Aasiast pärnev üheaastane taim, kes kuulub huulõieliste sugukonda. Saksakeelne nimetus muschelblume ning inglise keelsed nimetused bells of Ireland ja shellflower viitavad otseselt taime väljanägemisele.

Torbiklille tugevad jäigad varred on püstised ning võivad kasvada kuni meetri kõrguseks. Lehed on väikesed ja ümmargused, nende kaenaldes arenevad väikesed, valged ja üsnagi märkamatud õied. Märkamatuks ei jää aga õite ümber asetsevad torbiku või kellukesesarnased suured ja rohelised õietuped. Õitsema hakkab augusti alguses.

Torbiklill armastab kasvada päikselisel kasvukohal, kus on vett hästi läbilaskev, toitaineterikas kuid kerge muld. Ei talu hästi kuivalejäämist, seetõttu tuleks kuival ajal regulaarselt kasta.

Taimede ettekasvatamiseks külvata seemned juba märtsis-aprillis. Seemneid ei kaeta mullaga. Seemnete paremale idanemisele aitab kaasa enne külvi nende jahedas (+2ºC) hoidmine nädal aega. Avamaale istutatakse ettekasvatatud taimed peale öökülmade möödumist.

Sile torbiklill sobib peenrale koos värvikirevate suvelilledega. Samuti on ta nägus oma dekoratiivse väljanägemise poolest suvistes lillekimpudes. Kaunis on taim ka kuivatatult.

Kuivatamiseks kogutakse taime siis, kui taime alumised õied hakkavad avanema. Kuivamapaneku eel eemaldatakse taimelt lehed ja jäetakse alles vaid torbikjad kellukesed.

Nii rohenäpud kui teie aedades kasvab, siis ootame kindlasti pilte!!!