| Blogi postitused
Kõige-kõige esimene on neitsitulp (Tulipa polychroma).

Nagu ikka, alustavad kevadel esmalt botaanilised tulbid. Siis jõuavad sorditulbid järele. Hooaega jäävad lõpetama jälle botaanilised tulbid.

Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Vili on kolme pesaline kupar. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. sylvestris).

Varaseimad kirjalikud allikad tulpide kasvatamisest pärinevad juba 11. sajandi Hispaaniast. Viissada aastat tagasi olid tulbid saavutanud populaarsuse Türgis, varsti pärast seda ka Euroopas.

Looduslikud tulbid (u 100 liiki) pärinevad Euroopast, Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Kõige rohkem on tulbiliike Kesk-Aasias ja Iraanis, kus nad kasvavad peamiselt steppides, kõrbetes ja mäestikualadel.

Tulbi teaduslik nimetus Tulipa tuleneb pärsiakeelsest sõnast toliban, mis tähendab turbanit.

Tulbikasvatamise ajalugu on pikk ja huvitav. Hiljuti on tulnud teateid, et varaseimad kirjalikud allikad tulpide kasvatamisest pärinevad juba 11. sajandi Hispaaniast. Viissada aastat tagasi olid tulbid saavutanud populaarsuse Türgis, varsti pärast seda ka Euroopas.

  1. sajandi alguses puhkes Hollandis tõeline tulbivaimustus, sibulal oli lausa varanduse hind. Tulp kujunes juba siis Hollandis omamoodi staatusemärgiks, tänapäevalgi on need kaunid lilled üheks Hollandi sümboliks. Eestis hakati tulpe laialdasemalt kasvatama eelmise sajandi alguses, varem kasvasid vähesed sordid mõisaaedades. 

Tänaseks on maailmas aretatud kuni 10 000 sorti. Et tulpide tohutus mitmekesisuses orienteeruda on rahvusvahelises klassifikatsioonis sordid jaotatud põlvnemise, õitsemisaja või õiekuju alusel viieteistkümnesse sordirühma.

Tulpide värvimitmekesisus on suur – valgetest mustjaspunasteni, samuti erinevad kollased ja lillad toonid. Kasvatades erinevaid liike ja sorte võib tulpide õitsemisaeg kesta ligi kaks kuud – sõltuvalt aastast aprilli lõpust juunini.

Varaseimad tulpidest on erinevad madalakasvulised liigid ja ka nende sordid. Nii kirjanduses kui ka kauplustes müüdavatel sibulapakkidel nimetatakse neid mõnikord looduslikeks või botaanilisteks tulpideks. Pisikesed haprad taimed on näiteks kollaste tähtjate õitega hilistulp (T. tarda) ja kaunis tulp (T. humilis).

Sortidest on kõige varasemad üksteise järel puhkevad madalad (20-40 cm), kahara lehestikuga Kaufmanni, Fosteri ja Greigi tulbid. Esimesed Kaufmanni tulbid alustavad õitsemist enamasti juba aprilli lõpus. Kõiki neid tulpe iseloomustavad suured, sageli mitme värvikombinatsiooniga õied.

Kaufmanni ja sageli ka Greigi tulpidel on õielehe välisküljel punakas kolmnurkne kesktriip, sisekülje alusel laigud kollase, punase või musta kombinatsioonidega. Päikesepaistel laialt avanevate õitega Kaufmanni tulpe kutsutakse ka vesiroostulpideks. Mõnede Kaufmanni ja Greigi tulbi sortide lehed on pruunikaspunase triibumustriga.

Sõltuvalt kevade arengust alustavad mais õitsemist ka teiste sordirühmade esindajad. Varased liht- ja täidisõielised koos triumftulpidega puhkevad reeglina mai esimesel poolel, samuti darvinhübriidid. Viimaste hulka kuuluvad ka tuntud punaste õitega sordid (’Apeldoorn’ jt).

Liiliaõielistest on paljud päris kõrged ja hilisema õitsemisajaga. Narmastulpide nõeljad narmad õielehe servades moodustavad uhkemail sortidel koheva vahu. Narmastulpe peetaksegi koos lõhestunud ja kroogitud õitega papagoitulpidega erilisemateks.

Hiliseid täidisõielisi tulpe on ka pojengtulpideks kutsutud. Hiliseimad on roheliseõielised tulbid, nende õitsemisaeg võib veel juunissegi ulatuda. Nende sageli pisut lainelise õielehe keskosas on roheline laiem triip, servad aga muu tooniga.

Pildil Hilistulp (Tulipa tarda)
Pildil Häbelik tulp (Tulipa clusiana) var. chrysantha
Pildil Kaunis tulp (Tulipa humilis) ‘Little Beauty’

Aiamaailm ja veel mõned kohad müüvad seda eestikeelse nimetusega ‘mitmevärviline tulp’, aga sellist nimetust Eesti taimenimede andmebaasis tegelikult ei eksisteeri.

Pildil Batalini tulp (Tulipa batalini) ‘Bright Gem’.
Pildil Bakeri tulp (Tulipa bakeri) ‘Lilac Wonder’
Pildil Metstulp (Tulipa sylvestris)
Pildil Triumftulp ‘Gavota’
Pildil Greigi tulp, millel võib isegi sordinimi olla, aga kahjuks on see kaotsi läinud.
Pildil rohelised meritähed
Valge roos

Kindlasti on veel sadu ja sadu põnevaid tulbisorte, nii et kui teil tulbid õitsevad siis saatke meile ka pilte!