Kindlasti oleme kõik kohanud lillepoodides, kaunid nö merineitsi saba meenutavad õied.

Seda taime võib kasvatada nii potimullas kui ka epifüüdina. kasvukohaks sobib valge kuni poolvari, soe, ilma otsese päikesekiirguseta. Muld hoida ühtlaselt niiske ja pritsida sageli veega. Vesi võib seista leherosetis.

Meeldib soojem ja niiskem ruum. Valges või poolvari, ere päike ei sobi. Tavaliselt õitsevad bromeelialised kahe-kolmeaastaselt, seejärel annab emataim kasvukodariku aluselt külgvõsusid ja sureb ise umbes poole aastaga. Õitsemist mõjutavad päeva pikkus, valguse tugevus, kastmine, väetamine ja temperatuur. Kui soojust on 23 kraadi ja rohkem, siis soodustab see nii tütartaimede kui ka õiepungade tekkimist. Kasta pehme veega.

Vriisea “Charlotte” dekoratiivne kõrgleht värvub punaseks juba mitu nädalat enne õitsemist. Taim püsib ilus pikka aega, julgustab aednik: “Kui see taim osta praegu, siis on õis veel kevadel värviline. Soodsate tingimuste juures kasvab emataime juurde uus rosett.”

Vriisea talub kuiva üsna hästi: “Looduses kasvab see puuokste vahel Kui taim jääb kuiva kätte, siis korjab ta vett oma südamikku. Ananassilisi võibki kasta vett otse lehtedest moodustunud lehtrisse kallates. Teha ei tasu seda ainult talvel, kui taim puhkab. Kord nädalas kastmiseks sobib soe, värskelt lüpstud piima soojune vesi.”

Annab lühi ülevaate vriiseast Arnold Hannust.

Kellel tekkis huvi, siis julgelt kirjutage meile tellime teile sobivas värvuses lille!